Elanik: olen tüdinenud "õhu" kütmisest!
Möödunud nädalal avaldas Delfi Majandus Tallinna Kütte juhatuse esimehe Priidu Nõmmega tehtud intervjuu, kus mees soovitas korterelamuid soojustada, kuna see hoiab küttekuludelt suured summad kokku.
Selle peale kirjutas Delfi Majandusele Tallinnas korterelamus elav meesterahvas, kelle sõnul on nemad naabritega oma elamu soojustanud ja püüavad nii kulusid kokku hoida, kuid sügava talve ajal haljendab õues muru.
"Soojustasime küll maja ära aga õhu kütmise eest maksame endiselt. Nii vahva on pärast lumesadu vaadata kuskohast maa-alused soojatrassid jooksevad," kirjutas lugeja.
Tallinna Kütte esindaja Urmas Ööbiku sõnul tuleb soojuskadude põhjuseid otsida minevikust, kui küte oli odav ja tarbimine suurem.
„Sellest lähtuvalt rajati ning arendati 20 ja enam aastaid tagasi ka soojusvõrke. Kuna täna on olukord vastupidine ehk kütte hind on kulupõhine ja tarbimine on vähenenud, siis on meil paljuski vananenud ja üledimensioneeritud võrk, mida tuleb pidevalt kas renoveerida või selle osi välja vahetada,“ ütles Urmas Ööbik Delfi Majandusele.
Tallinnas on Urmas Ööbiku sõnul kokku 415 kilomeetrit soojustorustikku. Kaasaegseid eelisoleerituid torustikke on 115 kilomeetrit ehk kusagil kolmandik.
„Tallinnas on täna soojakadude protsent 16 protsenti, mis on oluliselt parem, kui mujal Eestis, kus see on üle 20 protsendi. Ideaalis võime saavutada soojakadude numbriks 11 protsenti. Kusjuures seda eeldusel, et vahetatakse välja ka kogu ülejäänud võrk ehk siis 300 kilomeetrit torusid, milleks tuleb investeerida ligi 320 miljonit eurot. Kogu Eesti kaugküte vajaks Riigikontrolli hinnangul orienteeruvalt 720 miljonit eurot, sõnas Ööbik.
Seni on Tallinn Küte investeerinud Ööbiku sõnul nii palju, et tagada maksimaalset varustuskindlust mõõduka soojuse hinnaga.
„Aastas investeerib Tallinna Küte ligi kolm miljonit eurot ja vahetab kolm kilomeetrit torustikku,“ selgitas Ööbik, et siiski püütakse tasapisi asja paremaks muuta, kuid kuna raha napib, võtab see aega.
Kuigi Tallinna Küte on Ööbiku sõnul väga huvitatud kadude vähendamisest ja propageerib säästmist, saavad palju ära teha ka tarbijad ise. „Näiteks, kui soojusvõrku välja vahetades saavutaksime kadude osas kokkuhoidu viis protsenti (16 protsendilt 11 protsendile), siis majade soojustamisega, on kokkuhoiu protsent suurem,“ sõnas Ööbik ja soovitab siiski elanikel eeskätt maja soojuskindlaks teha.
