Elektri hind tuleb külmutada

1. aprillist ootab tarbijaid ees keskmiselt 22%-line elektri hinna tõus. Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo ja Eesti Põlevkivi peadirektori Mati Jostovi hinnangul ei ole nii suur hinnatõus põhjendatud. Samal ajal väidab Eesti Energia juhatus, et kavandatud hinnatõus on möödapääsmatu.

Äripäeva arvates tuleb hinnatõus külmutada ning Eesti Energia (EE) peab esitama energiaturu inspektsioonile uued arvutused, kuna hinnatõus on kavandatud ulatuses kahtluse alla seatud.

NRG-tehingu läbikukkumisega on kadunud surve hinnatõusule, teiselt poolt mõjutab hinda tõususuunas keskkonnanõuete täitmine.

Vabanemine NRG 12%-lisest tootluse nõudest tähendab EE juhatuse esimehe Gunnar Oki sõnul väiksemat hinnatõusu tulevikus, kuid 1. aprilliks määratut pole võimalik muuta, sest Eesti Energia laenamisvõime sõltub otseselt elektrienergia tariifist. Poolteist aastat tagasi lubas EE suur- ja kodutarbija jaoks elektri hinda mitte muuta, kui leping NRGga ära jääb. Praeguseks on tulemas juba teine hinnatõus.. .

Mati Jostovi hinnangul saab 1. aprillist kavandatavat hinnatõusu vähendada kümmekonna protsendi võrra, kui jaamade tootluseks planeerida 5%, samal ajal on võimalik teha ka investeeringud elektrijaamade renoveerimiseks.

NRG ülesanne oli tuua raha, nüüd peab EE leidma uue allika 4 miljardi krooni suurusele investeeringulaenule, mis on vajalik elektrijaamade rekonstrueerimiseks.

Poolteist aastat tagasi rääkis EE nõukogu liige Toomas Luman, et hinnatõusu pidurdamiseks tuleb vähem investeerida, ehk teha korda kõigepealt üks jaam. Elektrijaamad on praegu koormatud kõige rohkem 50% ulatuses, seega saanuks jaamade renoveerimise ette võtta ükshaaval.

Tänaseks on EE loobunud varasemast arvamusest. Mais 2001 Soome firmaga Foster Wheeler kahe jaama uuendamiseks sõlmitud lepingu järgi saab Eesti kuni 31. märtsini 2002 loobuda ühe jaama renoveerimisest. EE on kinnitanud Foster Wheelerile, et investeeringud tulevad kavandatud mahus.

Lepingut muuta pole põhjust, seda enam, et uued katlad on keskkonda säästvamad.

EE meelest peavad investeeringud kinni maksma tarbijad. Seda teevad tarbijad nii või teisiti — ka elektrikaod maksavad kinni tarbijad –, kuid hind peab sellegipoolest olema põhjendatud.

Elektrijaamad saavad põlevkivi kätte odavamalt, mis peaks alandama tootjahindu. Jaamadele müüdava põlevkivi hind on alates augustist 2001 langenud 154 kroonilt tonni eest 141-le ning 1. aprillist 131 krooni tonn.

Ühe kilovatt-tunni elektrienergia tootmiseks kulub ca 1,4 kg põlevkivi, see kogus maksab 1. aprillist 18,34 senti. Põlevkivi hind moodustab elektri tootmiskuludest ligi poole, nii tuleksid ka jaamad Jostovi sõnul toime 40 sendiga kilovatt-tunnilt.

Energiaseadus lubab elektrit müüa kinnitatud hinnaga, kuid energiaturu inspektsiooni peadirektori kt Margus Kasepalu sõnul ei hakka inspektsioon EE-le turja, kui too elektrit odavamalt müüb. Et asi siiski korrektne oleks, tuleks kiiresti teha seadusesse täiendus.