Elektriküte muutub luksuseks

Esmaspäeval kinnitas Eesti Energia lõplikult esmaspäevast kehtima hakkava hinnakirja, millega elekter muutub Eestis luksuskütuseks, olles kõige odavamast kütusest, kivisöest, ligi neli korda kallim.

Eesti Energia kehtestas esmaspäeval energiaturu inspektsiooni nõudmisel madalpinge hinnapakettidele 5kroonise kuutasu, erinevalt varem avaldatud 20kroonisest tasust.

Samuti alandati levinuimas hinnapaketis 2M öötariifi 74 sendini, mis jääb varem pakutule 3 sendi võrra alla.

Alates esmaspäevast kallineb elektriga kütmine ligi kolmandiku võrra, muutudes konkurentsitult kallimaks kütuseks, edestades seni kulukaimat õlikütet ligi kolmandiku võrra.

Kui ligi eelmisel aastal kehtinud hindadega kulus 150ruutmeetrise eramu elektriga kütmiseks aastas ligi 12 000 krooni, siis alates esmaspäevast kasvab maksumus ligi 17 700 kroonini. Kivisöeküte samasugusele eramule maksab ligi neli korda vähem — 4600 krooni.

“Maja kütmine elektriga muutub luksuseks,” ütles esmaspäeval ASi EMEX juhatuse esimees Ilmar Jõgi. “Kui tahad kokku hoida, võta puud sülle.”

Eesti Energia ja energiaturu inspektsiooni vahel puhkes tariifide pärast sõnasõda, mis võib viia kohtuni. Järelvalveametnike survest ärritunud monopol nõudis esmaspäeval inspektsioonile saadetud protestikirjas kõrgemate tariifide kehtestamist. “Vaidlustasime inspektsiooni ettekirjutuse hindade alandamiseks, sest peame seda majanduslikult põhjendamatuks,” ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. “Eesti Energia ei välista kohut.”

Inspektsioon jääb vankumatuks, lükates järgmisel nädalal Eesti Energiale saadetavas kirjas protesti tagasi, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu. “Oleme valmis kohtusse minema, sest meie ettekirjutus põhineb majanduslikel arvestustel,” lausus Kasepalu.

Majandusminister Liina Tõnisson, kellele alluvad nii inspektsioon kui ka Eesti Energia, laseb vaidlejatel omavahel jõudu katsuda, kuid välistab tõeotsimise kohtust. “Minister avaldas just seisukoha, et hinnakujunduspõhimõtete paremaks väljatöötamiseks tuleb inspektsioonil ja Eesti Energial seisukohad selgeks rääkida,” ütles ministri nõunik ja Eesti Energia nõukogu liige Heido Vitsur. “Kohtutee tulnuks kõne alla, kui Eesti Energia oleks jätnud inspektsiooni ettekirjutuse täitmata.”

Kui uuselamute rajajad investeerivad elektri kallinemise tõttu säästlikumatesse, kuid kallimatesse küttetehnoloogiatesse, siis pankade jäikade rahastamisskeemide tõttu säilitavad vanade majade omanikud senise kütmistehnoloogia.

“Hansapank käsitleb küttesüsteemi kinnisvaraprojekti osana,” ütles panga arendusosakonna juhataja Tarmo Kärsna.