Elektrooniline Saaremaa
Incap Electronics Estonia OÜ tegevjuhi Allan Lipu sõnul suurendab Incap lähiajal tootmispinda 2/3 võrra. Töötajate arv võiks Lipu arvates kasvada 100-lt 200-le. Incapi suurimad kliendid on telekommunikatsiooni- ja mõõtmistehnikaga seotud ettevõtted. Näiteks Tallinna lennujaama metallidetektorid on osaliselt Kuressaare tehases valmistatud.
Põhjalikul ringkäigul kliiniliselt puhastes Incapi tootmisruumides tabas silm mitmeid märke saare firma koostööst globaalsete ettevõttega. Fotoobjektiivi ette neid firma poliitika siiski ei luba.
Enerpointiski ei soovinud töötajad täpseid koostööpartnereid nimetada. Enerpointi toodang on suures osas seotud termoregulatsiooni ja saunatehnikaga. Samuti tehakse koostööd USA õhujõududega. Nimelt toodetakse nädalas 32 lennukimootori eelsoojenduse juhtimispuldi aju.
Volex Estonia OÜ, mis kuulub Suurbritannia firmale Volex Group PLC, on spetsialiseerunud autode ja liikurmasinate juhtmestike valmistamisele. Kuigi 2002. aastal lõpetati telekommunikatsioonielektroonika tootmine, on Volexi tegevjuhi Margus Tangi arvates tõenäoline, et lähitulevikus pöördutakse nimetatud valdkonna juurde tagasi.
Saare elektroonikatööstuse suurimad probleemid on seotud tööjõuga. Incapi ja Enerpointi juhid tõdesid, et puudust tuntakse elektroonikainseneridest. Keerberg võtaks kohe homme tootearendusse neli inseneri tööle. Elcoteq Tallinn ASi juhatuse liikme Ilmar Peterseni sõnul leiab hea insener tööd nii Tallinnas, Tartus kui ka Saaremaal. Saaremaa elektroonikatööstusel on tihe koostöö TTÜ Kuressaare Kolledži ja Kuressaare Ametikooliga, kus õpetatakse muu hulgas ka elektroonikaerialasid. Linnapea Jaanus Tamkivi arvates annab vastavate haridusasutuste olemasolu Kuressaarele tugeva arengueelise võrreldes teiste Eesti piirkondadega.
Keerbergi hinnangul tekitab aga probleeme see, et kolledž peab igal aastal tõestama riigieelarveliste kohtade põhjendatust. Tamkivi meelest on kahetsusväärne, et riik pole suutnud tagada kolledžile elektroonika alal riiklikku tellimust. Enerpoint on selles osas püüdnud kolledžile toeks olla. Tamkivi kinnitas, et kohalikud tehased on olnud suureks toeks rakenduskõrghariduse tasemel õppekava väljatöötamisel.
Ilmar Petersen nägi Saaremaa elektroonikatööstuse ühe võimaliku probleemina ka logistiliste kulude suurust. Kuid Petersen oli veendunud, et Saaremaa on elektroonikatööstuses silma paistnud. Petersen tõstis esile saarlaste koolitussüsteemi ja sidemeid turgudega.
Saare maavanema kohusetäitja Hans Teiv tõstis esile ka Saaremaa tööjõu kvaliteeti. Nii Enerpointi juht Keerberg kui maavanem Teiv kinnitasid, et lisaks kõigele muule on Saaremaa elektroonikatööstusele atraktiivne ka turvalisuse pärast.
Klientide huvi Eestis tootmise vastu on suur. Elektroonikafirmade juhid kinnitavad, et hirmu Aasia ees pole vaja tunda. “Hiinas räägitakse ka inglise keelt, aga see pole see inglise keel,” piltlikustas Lipu klientide soovi saarlastega koostööd teha. Klientidele on oluline, et tootmine asuks turu lähedal, sest nii on kogukulud väiksemad.
Elektroonikafirmade edukus Aasiaga konkureerimisel sõltub Ilmar Peterseni arvates sellest, milline on kindla toote turg ning milliseks kujuneb hinnakonkurents. Lisaks logistilistele kulutustele varieeruvad Peterseni sõnul asukohast sõltuvalt ka näiteks vigade kulud ja viivitusest tingitud kulud.
Kõik elektroonikaettevõtete juhid olid tulevikku vaadates optimistlikud. Keerbergi sõnul suudab Enerpoint ka uusi kliente leidmata aastas 30 protsendi võrra kasvada. Kuressaare kolm elektroonikatootjat on eri turgudega ning seetõttu pole vaja karta, et konkurents klientide pärast saarel pingeliseks läheb.
“See on garantii, et tööstus on aastate pärast siin olemas,” oli Incapi tegevjuht Allan Lipu veendunud. Enerpointi tegevjuht Erik Keerberg ütles uue tootmishoone avamisel naljatades, et tegevust jätkatakse vähemalt rendilepingu aegumiseni.
Elektroonikatööstuse konkurentsivõime tagavad teadmised
Elcoteq Tallinn ASi juhatuse liikme Ilmar Peterseni sõnul on elektroonika valdkond, mis ei sõltu mitte niivõrd poliitikast, kultuurist ja maavaradest, kuivõrd pigem haridussüsteemist ja innovatsioonist. Peterseni sõnul on Elcoteq 90ndate lõpust saatnud välja sõnumit, et Eesti vajab insenere ja loodusteadlasi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip lausus, et ministeeriumi tööhõiveprognoosis nähakse elektri- ja optikaseadmete tootmist praegu ühe kiiremini kasvava tootmisharuna. See prognoos on ka riiklike koolitustellimuste kujundamisele. “Riigi eelistused peegelduvad selgelt ka kõrghariduse riiklikus koolitustellimuses, kus tehnikaalade ja loodusteaduste osakaalu on viimasel paaril aastal oluliselt suurendatud,” ütles minister Ansip.
Praegu veel tehakse allhanget
Eesti elektroonika üldine iseloom on praegu selline, et tehakse välisfirmadele allhanget. Incapi tegevjuhi Allan Lipu sõnul on lepinguline töötaja, kes osaleb elektroonikatootmises algusest lõpuni — ideest valmis tooteni — protsessi täieõiguslik osa. Suurem osa Incapi tootearendusest asub Soomes. Kuressaares tegeleb alaga praegu üks inimene, kuid Lipu loodab kindlasti uusi inimesi palgata. Erik Keerberg, Enerpointi tegevjuht, rõhutas, et tootmist arendada püüdes ei saa jätkata üksnes allhankijana. Tema sõnul on vaja suunata tähelepanu teadmistepõhisele tootmisele. 80% Enerpointi toodangust on juba praegu kohapeal välja arendatud. Volexis, erinevalt Enerpointist ja Incapist, praegu tootearendusega tegelevaid inimesi pole.
Volex Estonia OÜ
Toodab autobusside, tuletõrjeautode ja põllutöömasinate juhtmestikke.
Kuulub 100% Volex Group PLC-le (Suurbritannia).
2003. majandusaastal (01.04.03–31.03.04) jäi 0,6 miljoni krooniga kahjumisse.
Incap Electronics Estonia OÜ
Tooted eelkõige seotud telekommunikatsioonisüsteemide ja mõõtmistehnikaga.
Kuulub 100% emafirma Incap OY-le (Soome).
2003. aastal teenis kasumit 8,2 miljonit.
Enerpoint Saare OÜ
Toodetakse ehitusega seotud elektrisüsteeme ning temperatuuriregulatsiooni tehnikat.
Kuulub 100% Enerpoint OY-le (Soome).
2003. aastal teeniti 3,1 miljonit kasumit. 2004. aasta kasumiprognoos on 6,2 miljonit krooni.
Allikas: Äripäev
