Eliitsüüdistatav
Varasemad süüdistused pole jalust maha võtnud
Kas seekordne süüdistus, et Reiljan nõudis oma advokaadi Tarmo Silla vahendusel ärimees Aivo Pärnalt 1,5 miljonit krooni altkäemaksu, Reiljani poliitilisele karjäärile lõpu teeb, pole aga sugugi kindel. Eriti kui vaadata, kui elegantselt ning juriidiliselt korrektselt on Reiljan seni kõikidest korruptsioonihõngulistest süüdistustest välja libisenud. Ikka on patuoinaks jäänud teised või päästnud Rahvaliidu endise juhi hoopiski vastava seaduse puudumine. Tõsi, altkäemaksusüüdistust pole Reiljani vastu varem olnud.
Rahvaliidu praegune juht Jaanus Marrandi oli hinnangutes ettevaatlik: “Tervitame, et jõuti süüdistuseni. Hea, et asi liigub. Ootame ära mõne kohtuinstantsi otsuse.” Edasi tuleb Marrandi sõnul lähtuda seadusest. “Kui inimene mõistetakse õigeks, siis jäävad edasised spekulatsioonid ära,” ütles ta. “Kui vastupidi, peab ta riigikogust lahkuma ja ega tal kohta siis ka erakonnas pole.”
Reiljan võiks praegu riigikokku edasi jääda ka Tarmu Tammerki arvates. Seda põhjusel, et vastupidine viitaks enese justkui süüditunnistamisele.
Seevastu reformierakondlane Meelis Atonen leiab, et sellised süüdistused teevad poliitiku karjääri edaspidi võimatuks. “Pärast tänast päeva on Villu Reiljani edaspidine poliitiline karjäär võimatuks osutunud,” ütles Atonen reedel. “Ta oleks pidanud juba varem Rahvaliidust välja astuma.”
Reiljan ise hoidub teemat kommenteerimast
Riigikogu sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor ütleb, et Villu Reiljani edasine poliitiline karjäär on eelkõige kõnealuse isiku enda ja Rahvaliidu küsimus. “Parem oleks kiire lahendus leida. Reiljan peaks ise otsustama oma poliitilise karjääri jätkamise üle,” sõnas Nestor.
Villu Reiljan ise jäi tabamatuks ning lasi enda eest rääkida oma kaitsjal, advokatuuri esimehel Aivar Pilvel. “Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga küsin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?” polemiseeris Pilv.
Pilv lubab võidelda viimse veretilgani
Samas lisas ta, et kahtlustuse lõpuks süüdistusena kohtusse jõudmine on hea, sest lõppeb ära õudne olukord, kus ajakirjanduse kaudu teemat üleval hoitakse ja Reiljanit süüdistatakse.
Millal kohtusaalis asja arutama võidakse hakata, Pilv täpselt öelda ei osanud, sest see sõltub kohtuniku töögraafikust.
“Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused,” vihjas Pilv võimalusele, et enne juunit on süüdistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.
Ka viitas ta, et on Reiljani kaitsmisel valmis minema välja kuni Euroopa inimõiguste kohtuni, kui viimane asja menetlusse võtab.
Homme arutab advokatuur Pilve juhtimisel veel üht ebameeldivat küsimust: mis saab koos Reiljaniga süüdistuse saanud vandeadvokaat Tarmo Sillast.
Seni kõigest puhtalt välja tulnud
Tipp-poliitik Villu Reiljani tegemisi on läbi aegade ümbritsenud korruptsioonihõng, kuid seni on ta kõikidest süüdistustest vabanenud elegantselt ja võitjana.
Nii suunas Reiljan skandaalse Keskkonnafondi järeltulija Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu juhina sadu tuhandeid kroone MTÜ-le Hoia Eesti Merd (HEM), mille president ta ise oli.
Ehkki korruptsiooniseadus seda keelab, tõstis Reiljan HEMi projektid pingereas ettepoole, oli rahajagamise juures ja õigustas oma kahel toolil istumist sellega, et äriregister ei olevat kandnud kümne kuu jooksul sisse tema taandust ühingu juhatusest. Seega midagi ei juhtunud.
Aasta tagasi ilmnes, et Reiljan sõidab millegipärast oma jahisõbra Hannes Kuusmiku luksusautoga VW Phaeton. Mingit uurimist sellele ei järgnenud.
Reiljani seni tõsisem rahaskandaal jääb ligi kümne aasta taha ja on seotud tänaseks hingusele läinud Keskkonnafondiga. Nimelt kujunes 1995. aastast 1999. aastani keskkonnaministrina töötanud Villu Reiljani (tollal Maarahva Erakond) ametiajal ministeeriumi haldusalas olnud Keskkonnafondist riigi üks skandaalsemaid avaliku raha pööritamise veskeid, mille tehingutes otsisid selgust nii riigikontroll kui ka kaitsepolitsei.
Riigikontroll tuvastas fondi tegevust analüüsides, et sisuliselt on tegemist riigieelarvest mööda liikuva rahaga, mille kasutamist ei saa otse mõjutada ei riigikogu ega valitsus. Fondi eksdirektor Peep Pobbul (35) on aga praegu kohtu all süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, kui ta kandis 1996.-1997. aastal 32,3 miljonit krooni fondi raha Bahama offshore-firmale Chivalry Management Inc riskantsete väärtpaberimängude eesmärgil. Reiljan osales protsessis vaid tunnistajana. Kes oli salapärase firma taga, jäigi selgusetuks. Keskkonnafondi pani 1999. aasta sügisel kinni vahetunud valitsus.
Veel varem näitas Reiljan samuti klassi, kuidas korruptsioonisüüdistustest puhtalt välja tulla. Nimelt süüdistas 1996. aastal tollane riigikontrolör Hindrek Meri Reiljanit kuritarvitustes ja tehingutes iseendaga, kui ta müüs 1994. aastal Luua Metsakooli direktorina 990 tihumeetrit puitu oma firmale. Koolile makstud summa oli palju madalam turuhinnast. Äri oli vastuolus korruptsioonivastase seadusega, mis hakkas aga kehtima alles 1995. aasta jaanuarist. Ja see päästiski Reiljani naha.
Kommentaarid
Märt Vooglaid, Manutendi omanik
Ma toetan Villu Reiljanit endiselt tema muredes ja jamades. Kui ma saan kuidagi teda aidata, siis aitan, sest ta on tore ja tubli inimene. Näiteks saan ma temaga alati hea meelega kokku.
Jaan Korpusov, Olympic Entertainment Groupi suuromanik
Mul on hea meel, et riik on edasi arenenud õigluse ja moraali osas. Samas ei muuda see süüdistus minu suhtumist Villu Reiljanisse kui inimesse, keda ma natuke tunnen.
Liiga isiklikuks on tema ründamisel mindud. Rahvaliitu toetaksin samuti edasi väikeste summadega, seal on teisigi inimesi. Mul on erakondadesse tasakaalustatud suhtumine.
Toomas Rüütmann, Kommest Auto juht
Süüdistuse esitamine ei tähenda veel, et see on paikapidav. Kui ei ole tõestatud fakte ja leitud kinnitusi, on raske kommenteerida, pigem ootaks ära lõpliku kohtuotsuse.
Rahvaliit on vahepeal teinud palju tööd ja muutunud avatumaks, see on tõstnud erakonna mainet.
Mis juhtus
Kuidas advokaat Reiljani nõudel pistist lunis
* Villu Reiljanit esindanud advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Tarmo Sild küsis Reiljani nõudel ärimees Aivo Pärnalt korduvalt raha “soodsate otsuste” tegemiseks. Nii nähtub kohtueelse uurimise käigus tuvastatud asjaoludest ja kahtlustuse sisust. Süüdistuse said kõik kolm meest.
* Sild nõustas Reiljani juhitud keskkonnaministeeriumile kuulunud Rävala puiestee kinnistu müüki. Tartu ärimehe Aivo Pärna firma Wipestrex Grupp oli üks paljudest ostuhuvilistest.
* Sild küsis esimest korda Pärnalt raha 2006. aasta juulis. Siis said mehed kokku Tallinnas aadressil Lennujaama tee 2, kus vandeadvokaat andis ärimehele edasi keskkonnaminister Villu Reiljani soovi saada Rävala pst 8 pakkumismenetluses Aivo Pärna äriühingu ASi Wipestrex Grupp jaoks soodsate otsuste vastuvõtmise eest 1 miljon krooni.
* Sama aasta 2. augustil otsustas Reiljan lükata tagasi Rävala puiestee 8 kinnisasja valikpakkumisel paremaks tunnistatud OÜ RealWay pakkumise summas 426 miljonit krooni.
* Mõned päevad hiljem kohtusid Sild ja Pärn uuesti. Nüüd küsis Sild ärimehelt Reiljani nõudmisel juba 1,5 miljonit krooni, ikka “soodsate otsuste” tegemiseks.
* Paari nädala pärast otsustaski Reiljan võtta vastu Rävala puiestee 8 kinnisasja valikpakkumisel paremuselt kolmandaks tunnistatud Wipestrex Grupp pakkumise summas 380 miljonit krooni ning peatselt sõlmisid Wipestrex Grupp ja keskkonnaministeerium kinnistu ostu-müügilepingu.
* Et aga Pärn polnud ikka veel raha ära maksnud, kordas Sild rahanõuet ka kolmandat korda: 22. septembril kohtus ta Pärnaga aadressil Müürivahe 14, lubades taas soodsaid otsuseid.
* Soodsad otsused seoses Rävala kinnistuga seisnenud selles, et Wipestrex Grupp saanuks Rävala kinnistu osta tingimusel, et talle tagastatakse 31,5 miljonit krooni tagatisraha ning samuti saaks sama suure tagatisraha tagasi OÜ RealWay, kes osales samuti enampakkumisel ning kuulub Pärna äripartneritele Tiit Pruulile ja Marcel Vichmannile. Nõutud 1,5 miljonit krooni Pärn kunagi ei maksnudki.
* RealWayle tagatisraha tagasi pole keskkonnaministeerium maksnud ning käib sellel teemal firmaga kohut.
Korruptsioon ja Euroopa kõrged poliitikud
José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president
* Vahetult enne seda, kui Prantsusmaa hääletas 2005 ELi põhiseaduslikku lepet, tõstsid Euroopa Parlamendi liikmed üles tema puhkuse Kreeka miljardäri jahi pardal. Hiljem andis Barroso komisjon rohelise tule Spiros Latsisele kuuluva firma riiklikuks toetamiseks 10 miljoni euroga. Umbusaldusavaldus parlamendis kukkus läbi.
Jacques Chirac, Prantsusmaa endine president
* Esimene Prantsusmaa riigipea, kelle suhtes on algatatud ametlik juurdlus riigi raha kõrvaletoimetamise eest ajal, mil ta oli Pariisi linnapea. Ekspeaminister Alain Juppé sai sama skandaali eest aastaks keelu kõrges riigiametis töötada.
Bertie Ahern, Iirimaa peaminister
* Läinud kevadel lekkis info, et ta võttis 90ndatel rahandusministrina mh kinnisvaraarendajatelt vastu raha kasulike planeerimisotsuste eest. Kahtlused pole kinnitust leidnud. Mees valiti kolmandaks ametiajaks tagasi Iiri peaministriks.
Carl Bildt, Rootsi välisminister
* Kahtlustati, et ta pole erapooletu Läänemere gaasitoru puudutavates otsustes, kuna kuulus firma Vostok Nafta juhatusse. Firma põhivaraks olid Gazpromi aktsiad. Vabastati juurdluse käigus kahtlustest.
Clemente Mastella, Itaalia endine justiitsminister
* Astus tänavu jaanuaris tagasi oma naise suhtes algatatud korruptsioonijuurdluse tõttu.
Silvio Berlusconi, Itaalia endine peaminister
* Mullu vabastas kohus ta altkäemaksu andmise kahtlusest Rooma kohtunikele, kuid mitmed kahtlused on veel õhus.
