Ennatlik viitamine terrorile kahjustas mainet

Enimexi juhatuse liikme ja ühe omaniku Gennadi Lazurini sõnul ei saa välistada terroriakti toimumist, kuna paremas lennukimootoris toimus enne allakukkumist tugev plahvatus ja purskas tuld.

See info pärines lennuõnnetuses ellu jäänud mehaanikult Sergei Rokovskilt, kes ajakirjandusele kommentaare ei anna, mis on tõtt öelda ka mõistetav. Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjala sõnul on aga Enimexi poolt välja pakutud terroriakti võimalus vähetõenäoline, kuid uurimise käigus tuleb kontrollida kõiki versioone.

Äripäev taunib terroriakti versiooni väljakäimist enne, kui on välja selgitatud kõik lennuõnnetuse üksikasjad. See ei tohiks väga keeruline olla, kuna õnnetus juhtus praktiliselt lennuvälja territooriumil, rusud pole suurele maa-alale laiali kandunud ja must kast peaks alles olema. Kuna juba kolm Enimexi lennukit on lühikese aja jooksul alla kukkunud, siis tuleks sellel lennufirmal tiivad kokku panna ja lendamine lõpetada.

Terroriakti toimumine oleks teatud mõttes force majeure, mis vähendab tublisti lennuki omanikfirma vastutust. Võib olla kuitahes hoolikas, ent sihilikku terroritegu on palju raskem ära hoida kui lennukit lihtsalt tehniliselt korras hoida ja komplekteerida see asjatundliku meeskonnaga.

Enimexi Hiiumaal ja Pärnus alla kukkunud lennukid seevastu jätsid õhku rippuma küsimuse lendurite kompetentsusest. Kui Tallinna õnnetus juhtus kas lendurite süül või lennuki tehnilise mittekorrasoleku tõttu, on see Enimexile kui lennufirmale sajaprotsendilise kindlusega surmaotsus.

Kuna üks alla kukkunud AN28 pilootidest oli juhtumisi Iisraeli kodanik, mis on siinmail mõnevõrra ebaharilik seik, siis võib see tõepoolest suunata mõtted võimalikule terroriaktile. Mainiti ju ka kosmosesüstik Columbia allakukkumisel eraldi ära, et üks astronautidest oli Iisraeli kodanik, ehkki ka antud juhtumis pole terroriakti toimumist kinnitatud.

Ent niisuguste võimaluste alles jäädes on Enimexil kindlasti lihtsam avalikkusega suhelda. Kahjuks tekitab niisuguse väite kiirustades väljaütlemine Eesti ümber palju negatiivset furoori.

Lõppkokkuvõttes selgitavad eksperdid õnnetuse põhjuse küll välja, kuid terrorismiakti võimalust tervest maailmast “tagasi kutsuda” praktiliselt ei õnnestu. Meelde jääb esimesena öeldu. Seetõttu tulekski olla eriti ettevaatlik kõikvõimalike väidete väljaütlemisega.

Isegi siis, kui terrorismiakti toimumine peaks kinnitust leidma, on Enimexil väga raske lennufirmana jätkata — selleks on tema lennukitega toimunud liiga palju intsidente. Kui firma ei likvideerugi, on tal klientide vähenedes raske edasi tegutseda. Lisaks on pooleli kohtuasjad hukkunute kompensatsioonide kättesaamiseks.

Tunnustada tuleks aga asjaomaste Eesti ametkondade kiiret tegutsemist ja avalikkuse viivitamatut informeerimist juhtunust. Praeguses olukorras on sama tähtis õnnetuse põhjuste kiire väljaselgitamine ja nendest, olgu, missugused nad on, teadaandmine.