Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on välismaal töölkäijate arv kasvanud ligi kümme korda. Tunamullu töötas välismaal juba 24 907 muidu püsivalt Eestis elavat inimest, neist 61% Soomes.

„Välismaale tööleminekut peetakse Eestis tulude suurendamisel üheks võimaluseks ja eelistatuim riik on oma asukoha tõttu Soome,“ ütles Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Anne Sägi, viidates mullusele teabekeskuse uuringule. „See samm võetakse ette, kui ei leita paremini tasustatud töökohta Eestis, kui ei õnnestu palka juurde saada või kui ei piisa ettevõtlikkusest endale tööandjaks hakata.“

Välismaale siirdujate abistamiseks koostas teabekeskus nimekirja kõige tähtsamatest nõuannetest, mis tuleks enne välismaale minekut üle vaadata.

Esmalt tuleks veenduda, et kaasas on kõik vajalikud paroolid internetipanga, kaartide ja ID-kaardi (PIN- ja PUK-kood) kasutamiseks. „Kes ei ole sage internetipanga kasutaja, siis mõistlik oleks need meelde tuletada, sest interneti vahendusel on kodupangaga suhtlemine välismaal viibides hõlpsaim moodus,“ rõhutas Sägi. „Kaasas võiks olla panga klienditoe number juhuks, kui pangaga on vaja kiiresti ühendust saada. Otstarbekas oleks sõlmida ka telefonipanga leping, mis on kiire ja mugav viis saada abi ja personaalset infot.“ Telefonipangaga liitumine on tasuta ning kuutasu üldjuhul maksma ei pea, kuid tuleks arvestada, et välismaalt helistades tasutakse kõneminuti eest vastavalt oma telefonioperaatori hinnakirjale. Igaks juhuks võiks mõne lähedase, nt vanemate või elukaaslase nimele ka volituse vormistada.

Üle tuleks vaadata ka pangakaartide kehtivusajad. Välismaal võib kaardi taotlemine ja kättetoimetamine võtta aega ning sellega võivad kaasneda ka lisakulud. Uue krediitkaardi tellimisel tuleb arvestada kuni 10-päevase ooteajaga. „Enne kodumaalt lahkumist võiks üle kontrollida ka internetipanga ja pangakaartide limiidid, kuna nende uuendamine vajab mõnel juhul pangakontorisse minekut,“ lisas Sägi.

Kui pangakaart välismaal olles kaob või varastatakse, tuleks panka kohe helistada. “Pank sulgeb kaardi ning soovi korral saab tellida uue,” rääkis Sägi. “Uut kaarti on võimalik tellida ka välismaale, kuid see on kulukas ning võtab aega. Kui on määratud volitatud isik, saab tema kontorisse kaardile järele minna ning selle seejärel ise välismaale postitada. Sellisel juhul peaks volitatud isik enne konsulteerima pangatöötajaga. Turvalisuse kaalutlusel ei tehta kaarti enne aktiivseks, kui konto omanik on selle välismaal kätte saanud.”

Maailmas enimlevinud kaardid on Visa ja MasterCard. Kvaliteetset teenust pakuvad mõlemad. Enne reisile minekut tasuks aga kontrollida, kas olemasoleva kaardiga saab sihtkohariigis sularaha välja võtta. „Üldjuhul kehtib reegel, et kui reisi sihtkohas on olemas MasterCardi/Maestro pangakaarte aktsepteerivad sularahaautomaadid, saab sealsetes poodides samade kaartidega ka tasuda,” rääkis Sägi.

Kaaludest vajadust välisriigi pangas konto avada, soovitab Sägi tööleminejal oma arveldamisvajadused ja -harjumused üle vaadata ning välja arvutada, mis tuleb soodsam. “Kui ülekandeid on vaja teha ka välismaal asuvatele kontodele (nt üür ja kommunaalmaksed vms), võib olla odavam teha ülekanne ühelt välismaa kontolt teisele. Euroopa maksed on tänapäeval juba suhteliselt soodsad.“ Kui regulaarseid makseid on vaja teha ka Eestis (nt kommunaalmaksed), on Sägi sõnul mõistlik sõlmida otse- või püsikorraldusleping. Juhul kui on võetud laenu, tuleks hoolitseda kindlasti ka selle eest, et igal maksepäeval oleks kontol piisavalt raha. “Maksed lähevad reeglina maha automaatselt, kuid maksekäitumine mõjutab kliendi krediidiajalugu ja võimalusi tulevikus pangalt laenu (sh ka krediitkaarti) saada,” selgitas ta. "Kõik rahaasjad on mõistlik välispanka üle viia vaid siis, kui plaanid Eestist n-ö igaveseks lahkuda.“

Põhjalikumalt saab välismaale siirdudes abi teabekeskuse koduleheküljelt.

Välismaale reisides:

· Üle tasub vaadata oma pangakaartide kehtivusaeg ja kaartide limiidid. Pikemaks ajaks reisile minnes peab kaardi kehtivusaja osas eriti tähelepanelik olema ja kaaluma igaks juhuks usaldusväärsele inimesele volituse tegemist, et vajadusel oleks võimalik ilma Eestisse tagasi sõitmata hädavajalikke pangatoiminguid teha ilma piiri taga notari poole pöördumata.

· Kaasa võiks võtta sihtkohariigis käibel olevat sularaha juhuks, kui kaardiga ei saa või pole võimalust maksta.

· Alati tuleks juba enne reisi mõelda, kuidas vajadusel oma pangaga ühendust võtta, kui tekivad probleemid ning kuidas olla panga jaoks identifitseeritav.

· Tasub meeles pidada, et välisriigis maksmiseks või raha automaadist välja võtmiseks eurosid sihtkohariigi valuutasse konverteerida ei tule.

· On riike, kes küsivad riiki sisenemisel viisa saamiseks kinnitust, et inimene omab pangas arveldusarvet ja tal on piisavalt rahalisi vahendeid. Kuna seda informatsiooni küsib saatkond, ei tasu seda võtta riskifaktorina – pank saab väljastada tõendi, kus on vajalikud andmed kajastatud.

Eesti inimeste rändeid ja välisreise sisaldava graafiku leiate kirjalisast.