Nagu varemgi, märgatakse neid märke põhiliselt tootepakenditel, varasemast 80%-st kasvas märkide märkamine pakenditel tänavu juba 84 protsendini, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.

Märkide tuntuse tase püsib kõrgemana eestlaste, maapiirkondade elanike ning kõrghariduse ja kõrgema sissetulekuga vastajate seas, regiooniti paistab kõrgeima tuntusega silma jätkuvalt Lõuna-Eesti. Märkide kohta teab keskmisest vähem mitte-eestlastest tarbijaskond. Siiski on kahe viimase aastaga märkide üldine märkamine selles tarbijarühmas kasvanud 63 –lt 70 protsendini. Veidi väiksemat tähtsust omab märgistus ka noorte, alla 25-aastaste tarbijate seas.

Kahest märgist on jätkuvalt tuntum pääsukesemärk, seda teab kaheksa-üheksa inimest kümnest.

Ristikumärgi tuntus on uuringu põhjal jäänud aastatagusele tasemele, kuid siiski on oluliselt kasvanud selle märgi märkamine toote pakendil või reklaamides – tänavu märkas seda 64 protsenti Eesti elanikkonnast.

Uuringu põhjal on kasvanud ka märkide märkamine kauplustes ja/või reklaamides, seda nii pääsukese-, aga eriti ristikumärgi puhul, mis võrreldes eelmise aastaga on tõusnud 4 protsenti.

75 protsendile Eesti tarbijatele tähendab pääsukesemärk kohapeal toodetud toodet. Kvaliteedile viitav tähendus on aktuaalne iga teise tarbija jaoks. Iga viies tarbija eelistab alati kvaliteedimärkidega tooteid, ligi 80 protsenti aga teeb mõnikord ostuotsuse just märkidega toote kasuks.

Märkide informeeriv tähendus toiduekspertide poolt kõrgelt hinnatud toodete kohta kasvab samuti aasta-aastalt – sellist tähendust märkis uuringus iga teine-kolmas märkidega kokku puutunud vastaja.

Usaldus toidukvaliteedimärkide vastu püsib kõrge – 9 inimest kümnest peab märke täiesti või pigem usaldusväärseteks. Keskmisest veidi kõrgem on märkide usaldamise tase kõrgema haridusega ning suurema sissetulekuga tarbijasegmendis.

Põllumajandus-Kaubanduskoda tellib toidukvaliteedimärkide kohta käiva tarbijauuringu igal aastal, et sel moel pakkuda turundustuge meie toiduainete tootjatele.