Erakondade rahastamises on vähe läbipaistvust
Peaminister Siim Kallas ütles eile, et kõiki Eesti erakondi, sealhulgas Reformierakonda, on toetatud nn musta rahaga. Samas pole Riigikogu suutnud poolteise aasta jooksul jõuda kokkuleppele erakondade rahastamispõhimõtete läbipaistvamaks muutmiseks.
“Varasematel aastatel oli see tavaline, et erakonna kontorisse tõid ärimehed kohvris sularaha ega soovinud oma nime avalikustada,” ütles Kallas eile.
Justiitsministeerium on välja töötanud erakonnaseaduse muudatuse eelnõu, mis muuhulgas käsitleb erakondade rahastamise põhimõtteid.
Mõnda aega käis koos ka erakondade ümarlaud erakonnaseaduse muutmiseks. “Jõuti arusaamisele, et sellist otsust ei saa võtta vastu koalitsioon üksi ja seadus saadeti edasi Riigikogu põhiseaduskomisjonile, et jõutaks erakondadevahelisele kokkuleppele Riigikogus,” ütles justiitsministeeriumi seadusloome asekantsler Priidu Pärna. Kokkulepet pole seni sündinud.
Enamik Riigikogus esindatud suuremaid erakondi elab valimistevahelisel ajal riigilt saadavast toetusest, näiteks parlamendis suurima esindatusega Keskerakond saab kvartalis riigieelarvest 1,3 miljonit krooni.
Et valimiskampaaniatele tehtavad kulutused kord-korralt suurenevad, siis vajadus suuremate rahaeralduste järele kerkib valimiste eel.
Sellest ajast on pärit ka rahastamise kurioosumid.
Näiteks 1999. aasta valimiste eel annetasid kuus Rahvaliidu liiget Arnold Rüütel, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jaanus Männik, Andres Varik ja Tiit Tammsaar kahe nädala jooksul iga päev 1000 krooni.
Kõik kuus tegid 17. augustil kaks tuhandekroonist ülekannet ja kõik kuus lõpetasid kahenädalase sessiooni, tehes reedel jällegi kaks ülekannet, ühe tuhandekroonise ja teise 285- kuni 287-kroonise annetuse.
President Arnold Rüütlilt ei õnnestunud eile kommentaari saada.
“Täpselt nii see oligi. Leppisime omavahel kokku ja kandsime iga päev raha üle,” ütles aga Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
Reiljan ise viibis Riigikogu pressiteenistuse andmetel 6.–8. septembrini 1999. a Soomes välislähetusel, kuid 7. septembril annetas ta kaks korda parteikassasse raha, ühel juhul tuhat krooni ja teisel juhul 285 krooni.
Villu Reiljan ütles, et maksti sularahas, seega pidi ta jõudma 7. septembril Soomest Eestisse, et kaks korda oma parteimajas sularaha üle anda.
Tiit Tammsaar väitis, et tema mäletamist mööda tehti ülekanded pangast. Kui pangast, siis miks mitte korraga?
Ülekande vorm on oluline, sest erakonnaseaduses on punkt, mis keelab erakonnal vastu võtta sularahas annetusi, mis on suuremad kui 1000 krooni.
Sama skeemi alla läheb fakt, et 34 Reformierakonna vähetuntud liiget annetasid 1999. aasta sügisel ühe nädala jooksul laupäeval, esmaspäeval ja reedel erakonnale igaüks iga kord 999 krooni.
Erakondade rahastamise skeemides on tavaline, et erakonna lihtliikmed, kes ei jõua isegi mitte Riigikokku, leiavad valimiste ajal kümneid tuhandeid kroone annetusteks ja hiljem ei mäleta summasidki.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes on viimase kahe ja poole aasta jooksul toetanud erakonda ligikaudu 145 000 krooniga, ütles, et ei mäleta summat, mis ta erakonnale on annetanud.
“See on Tallinna linnakohtu aruannetes olemas, vaadake sealt,” ütles Villu Reiljan.
Näiteks maksis keskerakondlane Evelyn Sepp 1999. aastal, olles pidanud sekretär-referendi ja riigikogu fraktsiooni nõuniku ametikohta, erakonna toetuseks 40 000 krooni.
Kaks aastat hiljem ta summat enam täpselt ei mäleta. “Kas see võis olla 15 000? Peast enam ei mäleta,” ütles Sepp.
1999. aastal annetas 24aastane Reformierakonna parteifunktsionäär Kristen Michal annetas säästudest Reformierakonnale 61 000 krooni. “Olen kogu aeg kooli kõrvalt tööd teinud,” ütles peaministri värske nõunik Michal. “Vanemate juures elades ei kulu palju,” seletas ta suurte säästude kogunemist.
Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles mitte väga tulusal ametikohal töötavate inimeste annetusi kommenteerides: “Pakub mõtlemisainet.” Sõerdi ütlust mööda on maksuameti prioriteet sel aastal ümbrikupalkade vastu võitlemine ja seepärast ei kuulu erakondade rahastamine esmatähtsate küsimuste hulka.
Julgeid eraisikute annetusi võib seletada asjaolu, et kuni 50 000kroonised annetused saab oma maksustamisele minevast tulust maha arvata.
