Eripensioni saajate hulka kärbitakse

 (26)
Raha
Foto: Ilmar Saabas

Majandussurutise taustal kaaluvad sotsiaal- ja rahandusministeerium eripensionide süsteemi reformimist, sest priviligeeritud pensionärid haukavad eelarvest üha suurema ampsu.

Kui veel vähem kui kümme aastat tagasi oli eripensionide saajaid saja ringis ning väljamakseid riigieelarvest tehti 13 miljonit krooni, siis eelmise aasta lõpuks ulatusid maksed juba ligi veerand miljardi krooni alla ning eripensioni saajaid oli paar tuhat. Lisada võib veel ligi 4500 inimest, kes saavad avaliku teenistuse seaduse järgi sõltuvalt staažist lisapensioni.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika peaspetsialisti Tõnu Lillelaiu sõnul on riigisektoris tööl umbes 8000 inimest, kellel oleks õigus saada eripensioni, ning see ring laieneb pidevalt. Ametniku vanaduspensioni saamiseks piisab juba kümneaastasest teenistusstaažist.

Kasvavad ka riigi kulutused, kuna makstav eripension on otseselt seotud palgaga, mida ametikohal makstakse. Ehk kui 30 aastat töötanud politseinik läheb 50aastaselt pensionile, saab ta pensioni 75% tema järel töökoha üle võtnud inimese palgast. Kui staaži on 20 aastat, makstakse pensioniks pool palka. Praegu on Eestis üle tuhande politseiametniku, kes on vanemad kui 40 aastat.

Eripensionide saajate ringi lülitakse üha uusi inimesi

“Meile teeb peavalu see, et eripensioni saajaid tuleb pidevalt juurde,” sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet. “Pidevalt käib ettepanekute tegemine, et võtame eripensioni määramisel arvesse veel seda, teist või kolmandat. Lootus on, et inimesed saavad aru, et enam nii jätkata ei saa.”

Seotud lood:

Malveti sõnul on praegu kõigist pensionile minejatest umbes 15% eripensionite saajad ning pea pooled eripensionärid on nooremad kui 63aastased. “Inimesed on tänapäeva mõistes suhteliselt noored, kui neil tekib õigus saada eripensioni,” sõnas Malvet.

Malveti sõnul töötavad paljud sellistest 50aastastest pensionäridest tegelikult edasi, näiteks politseinikud leiavad sageli rakendust turvasektoris, saades samal ajal eripensioni. Või veelgi tähelepanuväärsem — osa neist jätkab töötamist politseistruktuuris politseiteenistuses mitteoleva ametnikuna.

“Osa kultuuriinimesi leiab, et nad peavad tegema sama tööd kogu aeg ja siis minema varakult pensionile,” lisas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Mare Jõeorg. “Nende jaoks on justkui solvav teha mingit muud tööd. Näiteks põhjendatakse meile, miks baleriinidel peaks säilima eripension, sellega, et kui me eripensioni kaotame, siis vanemad ei too enam lapsi balletikooli katsetele.”

Eripensionid valitsuse tähelepanu all

Nii sotsiaal- kui ka rahandusministeeriumi hinnangul on lõpuks näha valitsuse huvi asjaga tegeleda. Varem on protsess takerdunud ühelt poolt seetõttu, et otsus on äärmiselt ebapopulaarne, puudutades paljusid riigisektori töötajaid, teisalt on majandusel hästi läinud ja pole olnud põhjust raha niivõrd kiivalt lugeda.

“Jah, see on ilmselt peamine põhjus,” vastas Lillelaid küsimusele, kas reformi pole tehtud, sest valitsus ei ole soovinud vastu võtta ebapopulaarset otsust. “Mitu korda oleme neid materjale varem ette valmistanud, aga valitsuses pole läbi läinud,” sõnas ta. “Kuna nüüd on kokkuhoiupoliitika esikohal, on lootust, et seekord läheb läbi.”

Väärtustada tuleb olulisi inimesi

Endise politseiameti peadirektori ja praeguse eripensionäri Harry Tuule hinnangul on eripensionide säilimine mingil moel kindlasti oluline, näitamaks töötajatele, et neid väärtustatakse.

“Eripensionid tekkisid, et motiveerida inimesi, kelle palk on võrreldes selle spetsiifilise tegevusega suhteliselt väike,” lausus Tuul. “Kui riik tahab, et teenus oleks hea, peavad inimesed ka head olema.”

Tuule hinnangul nõuab politseinikutöö suurt meelekindlust ja riik peab neisse investeerima palju enne, kui tulemust näha saab. “Põhimõtteliselt peaks säilima mingi soodustus osale ametitele, kuna valdkond on oluline,” sõnas Tuul.

Tööandjapensioni võimalust pidas Tuul normaalseks lahenduseks, kuid tõi välja, et kindlasti tuleks mõelda sellele, kuidas lahendada tööstaaži küsimus. “Pensionile mineja ei pea olema just 50-aastane, see on ikka veel väga tegus inimene, ma arvan ka iseendast hästi,” naeris Tuul. “Aga 65aastane politseinik ei peaks enam tänaval töötama ega nagamanne taga ajama.”

MIS EDASI

* Reformitavad pensionid Soodustingimustel vanaduspension, mida määratakse isikule, kes on töötanud tervist kahjustavatel töödel üle kümne aasta.
* Väljateenitud aastate pension ehk ennetähtaegne pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine.
* Eripensionid, mida saavad kaitseväelased, politsei-, piirivalve- ja riigikontrolli ametnikud, kohtunikud, prokurörid, õiguskantslerid ning õiguskantsleri nõunik-asendajad.
* Avaliku teenistuse pensionilisad.

* Uus pensionisüsteem Mõnel üksiku isiku, näiteks presidendi, eripension säiliks.
* Töötataks välja tööandja kogumispensioni skeem, mis toimiks kolmanda samba fondide ja kindlustuslepingute kaudu. Eraettevõtjad saaksid soovi korral valida vabatahtlikud sissemaksed (millele kehtiksid teatud maksusoodustused), osas riigiametites oleks kolmanda samba sissemaksed kohustuslikud, et asendada praeguseid eripensione.
* Kõik ülejäänud sooduspensionid kaoksid ära, kuid seda pika aja jooksul — neile, kes praegu kehtiva süsteemi ajal on tööle asunud või asuvad, soodustused säilivad.

Allikas: sotsiaal- ja rahandusministeerium
v

TAUST

* Riigikogu liikmetel pension teistest eraldi Endistest riigikogu liikmetest said tänavu esimesel poolaastal pensioni 115 inimest, kokku maksti kuue kuu jooksul neile pensioni 25 miljonit krooni.
* Riigikogu andmetel sai juuni lõpul 115 endist riigikogulast pensioni 36 810 krooni kuus; kümme endist parlamendi liiget, kes sai 19 632 krooni kuus, ja üheksa, kes sai 14 724 krooni kuus (tegu on brutosummaga).
* President Arnold Rüütel saab samuti eripensioni, tema pension tänavu kuue kuuga oli ligi 365 000 krooni. Kui sellele lisada sekretäri ja nõunike töötasu ning majandamiskulud, ulatusid väljaminekud presidendile esimesel poolaastal 2,33 miljoni kroonini.