Estonian Air püsib SASi toel
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul püsib Estonian Air hinges ainult tänu SASile, kes on Eesti ettevõttele kuu kaupa lühiajalisi, umbes 30miljonilisi laene andnud.
Uute lennukite sissemaks sõi käibevahendid
Viimati süstis SAS “sinilindu” 2 miljonit eurot ehk ligikaudu 31 miljonit krooni. Vähemasti sama palju, kui mitte rohkem on Estonian Air emafirmalt raha laenanud ka mullu sügisel.
“Tean, et õige pea tuleb kohe uus samas suurusjärgus laen,” nentis Priske. Tema sõnade kohaselt on lennukompanii juhatus üritanud teha strateegilisemat plaani, kui palju neil üldse raha on vaja.
Praegu ei ole teemaks enam novembri keskpaigas SASist peaminister Andrus Ansipile saadetud kiri. Praegu ei vehi enam keegi ultimaatumitega. Praegu korraldavad Estonian Airi nõukogu ja juhatus ainult firma igapäevast tööd, et ettevõte üldse tegutseda suudaks, rääkis Priske.
“Kogu tähelepanu on seni olnud suunatud igapäevaste probleemide lahendamisele,” lisas ta.
Priske sõnul kulusid Estonian Airi enda käibevahendid suuresti kolme tuttuue kevadel Eestisse jõudva Bombardieri esimeseks sissemakseks. Üks uhiuus lennuk maksab ligikaudu 430 miljonit krooni.
“Lühiajalised laenud kuluvad selleks, et töötajatele palka maksta, kütust osta ja lennukeid hooldada. Juhatus on koostanud analüüsi, millest selgub, et plussi loodab Estonian Air jõuda esimese kolme kuu järel, mil hakatakse lendama uute lennukitega,” lisas Priske.
Kui SAS ütleks praegu Estonian Airi ülejäänud osanikele — Eesti riigile ja ASile Cresco -, et nad ei ole hingevaakuvale ettevõttele rohkem nõus raha laenama, sest selle tagasisaamine ripub juuksekarva otsas, siis kas ja mil moel oleks riik nõus rahvusvärvidesse võõbatud lennufirmat rahastama?
Kantsler Priske sõnul oleks riigipoolne rahastamine küll juriidiliselt võimalik, kuid ühegi pikemaajalise strateegilise ettepaneku või plaanita erafirmasse raha pumpama ei asuta.
Ministeeriumi asekantsler kohtus SASi esindajatega
“Praegu ei ole ühtki pikemaajalist plaani. Täna on põhieesmärk lühiajaliste laenudega Estonian Airi käigus hoida,” rõhutas Priske.
Detsembri keskel kohtus majandusministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe Stockholmis SASi esindajatega. “Seda, kellega ta kohtus, peab temalt endalt küsima. Ega see mingi väga oluline, rahvusvaheline visiit ei olnud. Rohkem infovahetus, konsulatsioon,” märkis Priske.
Estonian Airi nõukogu liige Heldur Meerits palus lennufirma rahalise olukorra kohta küsida selle tegevjuhilt Andrus Aljaselt või nõukogu esimehelt Olev Schultsilt.
“Lennufirmal on olemas äriplaan, milles nähakse ette helget tulevikku. Praegu on aga alles olevik,” tähendas Meerits.
Nõukogu esimees: olukord ei ole üllatav
Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults jäi Äripäeva saadetud küsimustele vastates napisõnaliseks. Näiteks ei öelnud ta, mitu korda ja millise summa ulatuses on SAS ettevõttele lühiajalist laenu andnud. Samuti ei tahtnud ta rääkida, mis saab siis, kui laenude tagasimakse tähtajal jääb lennukompanii raha tagastamisega jänni.
“Laene võtab iga ettevõte eesmärgiga laenud tagastada,” välistas Schults SASile võlgu jäämise.
Küsimustele, millel põhineb lennukompanii juhtide optimism, et kevadel muutub rahavoog positiivseks ning praegused probleemid saavad lahenduse, jäid vastused sisuliselt saamata. “Ettevõtte nõukogu ja juhatus teevad tööd ainult jätkusuutliku Estonian Airi nimel,” oli Schults napisõnaline.
Ta rõhutas, et Estonian Airi omakapital on küll vähenenud, kuid see ei ole negatiivne. “Meie omakapital vastab piisavalt ka seaduses nõutud kapitali adekvaatsusele,” kinnitas nõukogu esimees. Sisuliselt tähendab see, et Estonian Airi omakapital küünib vähemalt 25 miljoni kroonini.
2007. aasta lõpus ulatus Estonian Airi omakapital 140 miljoni kroonini. Sügisel prognoosis ettevõtte juhatus eelmise aasta kahjumiks ligikaudu 100 miljonit krooni.
Schults kinnitas, et Estonian Air arvestas turu olulise kokkutõmbumisega juba eelmise aasta alguses ja vastavalt sellele planeeriti ka arengut ning investeeringuid.
“Kapitali kaasamise raskused ei ole samuti üllatus. Julgen nõukogu nimel hinnata, et ettevõttel on üsna adekvaatne lühiajaline plaan ja mõistlik keskpikk nägemus,” oli Schults optimistlik. Ta lisas, et ettevõtte tulevikuplaanide täideviimine eeldab omanike teatud kapitaliotsuseid ja sõltuvalt neist peab juhtkond ettevõtte valikuid kaaluma ning edasi sõltub juba nõukogust, kas ta juhatuse pakutud valikuid toetab.
Estonian Airi president Andrus Aljas viibis eile välismaal ega saanud Äripäeva küsimustele vastata. Samuti ei õnnestunud toimetusel saada kommentaari SASilt.
Kommentaar: Erki Urva Estonian Airi president aastatel 2002-2003
On elementaarne, et ettevõtte omanik aitab firmat selle ajutistesse raskustesse sattumisel. Iga mõistlik omanik teeks nii. Võib-olla välja arvatud ainult Eesti riik… Öelge mulle, mida on riik aastate jooksul Estonian Airi heaks teinud peale selle, et riigi esindajad on mingite imelike avaldustega esinenud. Firma nõukogus on seitse liiget, neist kaks riigi esindajat. Kui riik nüüd räägib, et pole strateegilist plaani, siis tahaks teada, kas riigi esindajad on ise nõukogus midagi välja pakkunud!? Kas nad saavad öelda, et meie pakkusime sellise plaani välja, aga seda ei võetud kuulda!?
Pane tähele
* Sinilind kasvatas turuosa Estonian Airi regulaarliinidel lendas mullu esimesel poolaastal 339 578 reisijat. Seda oli 14,3% enam võrreldes sama perioodiga aasta varem. Esimesel poolaastal küündis Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas 4 protsendini. See oli 2 protsendi võrra suurem kui 2007. aasta samal perioodil.
Taust
* Juhatuse liikmeil korralik aastapalk Estonian Airi kolm juhatuse liiget — president Andrus Aljas, asepresident Rait Kalda ja teine asepresident Peter Arvidsson — teenisid ettevõtte 2007. aasta majandusaruande järgi ülemöödunud aastal kokku 6,37 miljonit krooni aastas. See tähendab, et igaüks neist teenis kuus ligikaudu 180 000 brutokrooni.
Tasub teada
* Estonian Air kimpus pisikese maksuvõlaga Lennufirma on riigile juba paar nädalat võlgu 310 024 krooni. Suurem osa sellest — 264 348 krooni — on sotsiaalmaksu võlgnevus. Ettevõte ei ole võlga vaidlustanud ega ajatanud. Eilseks oli võlale lisaks kogunenud 1190,54 krooni intressi.
