Ettevõtjad: kutsekoolist tulnu on oskamatu

Ajal, mil kutsekoolides õpetatakse massiliselt ärijuhte, napib tööstusettevõtetel kvalifitseeritud oskustööjõudu, sest ettevõtjate hinnangul pole koolipingist tulnud inimene küps erialasele tööle asuma.

Kõik küsitletud tööstusettevõtete juhid kinnitavad, et ettevõttesse väljaõppinud oskustöölist leida on oluliselt keerulisem kui palgata näiteks müügijuhti või turundusspetsialisti. Üks põhjus peitub selles, et kutsekoolides ei koolitata piisavalt vajalikke ametimehi ja kui koolitatakse, siis pole lõpetajad ise kuigivõrd motiveeritud õpitud erialal ametisse asumisest. Nii heidavad tööstusettevõtted noortele ette ebapiisavat väljaõpet ja peavad siiski suures osas hoolitsema ise oma töötajate koolitamise eest.

ASi Intrac Eesti Tallinna büroo juhataja Kaile Lilleoja ütleb, et viimasel ajal mõeldakse päris tõsiselt, et ettevõte peab hakkama endale ise mehaanikuid “kasvatama”. “Kogemused kutsekoolidest tulnutega näitavad, et noortel puudub huvi õpitud erialal töötamiseks ning ka praktiliste oskuste osa on nõrk,” märgib Lilleoja.

Töötajat palgates tahab ettevõtja olla kindel, et spetsialist jääb ametisse aastateks. Praegu juhtub sageli, et kutsekoolist tulnud noormees peab mõne kuu pikkuse töömehepõlve järel suunduma aega teenima või tekivad tal teised huvid ja firma on taas töötajast ilma.

Ka ASi Wendre personalijuht Nele Zaitsev tõdeb, et tööstusettevõtetel on keeruline kvalifitseeritud oskustööjõudu leida. “Praeguste andmete põhjal ei tea ma ühtegi kooli, kus õpetatakse inimesi konkreetselt meie valdkonda ning selle spetsiifikat silmas pidades,” märgib Zaitsev.

ASi Narva Elektrijaamad personaliosakonna juhataja Valentina Kovali sõnul teevad ettevõtted koostööd Narva Kutseõppekeskusega, kuigi koolitust saab seal vaid üksikutel elektritehnika ja energeetika erialadel. Sellest hoolimata kasutatakse elektrijaamas aastas vähemalt 200 praktikanti, kes pärast praktika lõppemist ka tööle võetakse, sest siis võib nende erialases väljaõppes juba kindel olla.

Seda, et kutsekoolide kasvandikud vajavad ettevalmistust tööks uues ametis, möönab ka ASi Silmet haldusdirektor Peeter Jakovlev. Ta lisab, et peamine on olemasolevate töötajate motiveerimine, sest uue töötaja otsimine ja õpetamine on kulukas.

Luua Metsanduskool on üks ja ainus

Haana Zuba Luua Metsanduskooli direktriss

Koole liidetakse ja seeläbi luuakse maakondlikud keskused, väiksemaid suletakse. Koolide liitmise tendents selgus juba kutsekoolide arengukavast, kusjuures suurtele koolidele lisanduvad niðikoolid.

Luua Metsanduskool on niðikool, mida Eestis on väga vaja — 50% Eesti pindalast on ju kaetud metsaga. Metsandus kui tegevusala annab 1/5 Eesti SKPst, sel alal töötab 30 000 inimest. Ei saa püstitada küsimust kooli vajalikkusest, kui Luua kool on üks ja ainus oma valdkonnas. Metsandust ei saa kuidagi õpetada linnas.

Kutsekoolide liitmise suurim oht avaldub just maapiirkondades. Kool on maal lisaks õppetööle igapäevaelu keskus ja aitab lapse vaba aega sisustada. Kui kaob kool, võib hävida ka küla, see mõjutab kogu piirkonna arengut.

Oskustöölise vormimine algab põhikoolis

Margus Ojaots Narva Kutseõppekeskuse direktor

Noore inimese kujunemine hakkab juba kodust, jätkub lasteaias ning alg- ja põhikoolis, samuti saab ta infot massimeediavahendite kaudu.

Asutuste puhul võime kogeda sama. Samas tuleb enesekriitiliselt tõdeda, et kutseharidussüsteem andis kümmekond aastat tagasi ka selleks ise põhjust. Kutseõppeasutusse õppima asuv noor on vähemalt 15–16aastane, väljakujunenud isiksuseomadustega ning selleks ajaks omandatud teadmiste ja oskustega. Kvalifitseeritud oskustööjõu hulk saab suureneda üksnes kvaliteetsete põhikoolilõpetajate arvu kasvuga. Selleks oleks vaja eraldada põhikool gümnaasiumist eraldi koolitüübiks, võtta seal toimuv õppeprotsess suurendatud tähelepanu alla.

Õppeprotsessi praaki ei tohiks sokutada teise koolitüüpi ja siis hurjutada madala maine pärast.

Head spetsialisti on koolipingist raske leida

Uue töötaja värbamisel põhiliselt kasutatavad kanalid: • AS Silmet — ettevõtte andmebaas (praktikandid, varasemad töölesoovijad, oma töötajate soovitused), koostöö tööturuametiga, kuulutused ajakirjanduses • AS Wendre — kuulutused ajakirjanduses, personaliotsingufirmad, koolilõpetajatele suunatud projekt “Võti tulevikku” • AS Intrac Eesti — internetiportaalid CV-Keskus ja CV-Online • AS Narva Elektrijaamad — ettevõtte andmebaas, kuulutused ajakirjanduses, koostöö kutsekoolidega

Kutsekoolidest eelistatakse: • AS Wendre — Pärnu Kutsehariduskeskus, Pärnu Ametikool, • AS Narva Elektrijaamad — Narva Kutseõppekeskus • AS Silmet — Sillamäe Kutsekool, Kohtla-Järve Polütehnikum

Kutsekoolid õpetavad välja nii huvijuhte kui ka treialeid

Tallinna Majaka Teeninduskool • Õppida saab toitlustuse ja teenindusega seotud erialasid, samuti turismikorraldajaks. • Osa erialasid on põhikooli, osa keskkooli baasil. • Lisainfo: www.teeninduskool.ee

Tallinna Tööstushariduskeskus • Kool loodi 1999. aastal Tallinna Kergetööstuskooli ja Tallinna Mehhaanikakooli ühendamisel. • Õppetööd korraldatakse eesti ja vene keeles, praktiline väljaõpe toimub kooli töökodades ja ettevõtetes. • Erialade hulgas on näiteks õmblemine, autoremont, metallitöö, õppida saab autoremontijaks või juuksuriks. • Vastu võetakse nii põhikooli kui keskkooli baasil. • Lisainfo: www.tthk.ee

Tallinna Ehituskool • Üks vanimaid ehituserialasid õpetav kutseõppeasutusi. • Õpetatakse mitmesuguseid elektri, puidu ja ehituse erialasid. • Õppetöö toimub kutseõpetajate juhendamisel, praktikat korraldatakse kooli õppetöökodades ja ehitusfirmades, kellega kool teeb koostööd. • Vastuvõtt toimub nii põhi- kui keskhariduse baasil. • Lisainfo: www.ehitusk.edu.ee

Eesti Mereakadeemia Merekool • Võimalik õppida laevamehaanikuks, kipperiks, vahitüürimeheks või vahimehaanikuks, keskkooli baasil võib astuda lisaks laevamehaaniku erialale. • Õppeaeg põhikooli baasil 4 aastat, keskkooli baasil 2 või 2,5 aastat. • Lisainfo: www.hot.ee/merekool

Tartu Kutsehariduskeskus • Lõuna-Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus. • Kool pakub ametiõpet põhi- ja keskhariduse baasil nii eesti kui ka vene kooli lõpetanutele ning erivajadustega noortele. • Koolil on töökojad praktilise õppe läbiviimiseks.

Võrumaa Kutsehariduskeskus • Tekkis Võru Tööstustehnikum ja Väimela Põllumajandustehnikumi ühendamisel. • Õppida saab keskkooli baasil ärikoolitust, arvutiteenindust, metallide töötlemist, mehhatroonikat, puidutöötlemise tehnoloogiat, turismikorraldust, hotelliteenindust. • Lisainfo: www.vkhk.ee

Kuressaare Ametikool • Kooli sünniaasta on 1922, mil Kuressaare Ehitusinstruktorite Kooli võeti vastu 19 õpilast. See märgib ka järjepideva kutsehariduse algust Saaremaal. • Praegu õpib põhi- ja keskkoolijärgsetel erialadel kokku ligi 1000 noort, lisaks ligikaudu 600 inimest ümber- ja täiendõppe kursustel. • Põhikooli baasil saab tudeerida järgmisi erialasid: ehitaja, sadulsepp, tisler, kokk, käsitööline, õmbleja, autoremondilukksepp, puhastusteenindaja, talunik ning vee-, kanalisatsiooni- ja kütteseadmete lukksepp. • Keskkooli baasil õpitakse hotelliteenindust, reisikorraldust, kunstilist kujundamist, toitlustuskorraldust, ärijuhtimist, müügisekretäritööd, juuksuritööd ja sotsiaalhooldust. • Lisainfo: www.ametikool.ee

Jõhvi Kutsekeskkool • Õppida saab nii põhi- kui ka keskkooli baasil. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles. • Pakutavate erialade valik ulatub massiürituste korraldamisest kuni elekter-gaaskeevituseni. • Õppeaeg on 1–4 aastat, olenevalt erialast. • Õppekava koosneb kolmest osast: teooria ja koolisisene praktika ning praktika ettevõttes. • Lisainfo: www.jkkk.ee

Narva Kutseõppekeskus • Loodi 1. oktoobril 2000 Narva Kutsekeskkooli, Narva Kergetööstuskooli, Narva Kaubanduskooli ja Narva Energeetikute Kooli baasil. • Tudeerida saab erinevaid alasid — metalli- ja masinatööstusest ärinduse või energeetikani. • Vastuvõtt toimub nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. • Lisainfo: www.nvtc.ee

Türi Maamajandus- ja Tehnikakool • 2003/2004. õppeaasta sügisel võeti kooli vastu 280 õpilast, nõnda ületab õpilaste arv kooli ajaloos esmakordselt 500 piiri. • Kool pakub erialasid nii keskharidusega noortele kui ka põhikoolist tulnutele. • Keskkooli baasil saab õppida ärikorraldust, väikeettevõtte töökorraldust, autode diagnostikat, alternatiivset põllumajandust ja hobusekasvatust. • Põhikoolist tulnud võivad spetsialiseeruda erinevatele põllumajanduse erialadele, õppida autode ja masinate remontijaks või kodumajandusega seotud erialasid. • Lisainfo: www.tyrikpk.tyri.ee

Luua Metsanduskool • Luua Metsanduskoolis saab põhikooli baasil õppida metsandusettevõtjaks, keskkoolijärgses õppes võib valida metsandustehniku, forwarder’i- ja harvesterioperaatori, maastikuehituse ning puidu ja puittoodete kaubanduse eriala vahel. • Lõpetajad asuvad tööle erinevatel metsandusega seotud erialadel — 95% viimase viie aasta lõpetajatest on leidnud rakenduse. • Lisainfo: www.luua.edu.ee