Ettevõtjad nuruvad fondidest pensioniraha

Eestisse Skandinaavia ning Lääne-Euroopa pensionifondide raha investeerivate välisfondide uste taha on viimasel ajal tekkinud pikad järjekorrad ettevõtjatest, kes käivad oma firmadesse rahasüsti küsimas.

“Pankurid on taas tõestanud, et kui päike paistab, pakuvad nad sulle vihmavarju, ja kui sadama hakkab, kisuvad selle käest,” ütles USA, Skandinaavia ning Suurbritannia tulevaste pensionäride raha keerutava Amber Trusti fondihaldur Indrek Kasela.

Kasela ütles, et tema käest on viimasel ajal tuldud küsima just lisaraha, sest tema sõnade järgi on “ärimehe sõber — pank” kruvisid kinni keerama hakanud.

“Pangad on praegu sisuliselt samas olukorras teiste ettevõtetega — nad koguvad raha, et enda laene tagasi maksta. Klient on teisejärguline, kui ta just väga eriline pole,” rääkis ta.

Kasela sõnul on erakordne see, et rahaküsijate seas on väga palju kinnisvaraettevõtteid. Mitte seepärast, et nende halb käekäik uudis oleks, vaid seetõttu, et Amber Trust kinnisvarasse ei investeeri ehk teisisõnu — pakutakse mida iganes.

Samas andis Kasela mõista, et neilgi pole raha, mida ettevõtjatele anda. “Sel aastal oleme fokuseerinud rohkem jätkuinvesteeringutele ja hoiame kassareservi avatuna tulevaste võimaluste jaoks. Ma arvan, et 2009. aasta kevadel võime näha juba häid võimalusi pikaajalisteks investeeringuteks,” sõnas Kasela. Palju pakkumisi kinnisvara- ja ehitussektorist

Uut raha on otsimas ka Rootsi fond Askembla, kellel on investeeringuid 1,2 miljardi krooni eest. “Praegu on raske aeg fondi tõsta, investorid on ettevaatlikud. Tuleb oodata aega, mil kriitiline mass investoreid julgeb taas investeerima hakata,” rääkis fondijuht Hanno Riismaa. Mees tunnistas, et pakkumiste puuduse käes nad küll ei vaevle.

“Neid on märgatavalt rohkem kui varem, aga kui palju täpselt, on raske öelda,” märkis ta. Palju pakkumisi tuleb aga ka kinnisvara- ja ehitussektorist.

Rahanäljas ettevõtted on peaaegu kõigeks valmis

“Ei oska öelda, kes need on, aga kui telefonis kuuled, mis alaga tegu on, ei hakka edasi rääkima,” sõnas Riismaa, jäädes salapäraseks, kui tuntud või tundmatud firmad raha küsimas on käinud.

Et Askembla rahaga kaasneb tavaliselt neile enamusosaluse loovutamine, annab see aimu, kui kaugele on rahanäljas ettevõtjad nõus minema, et äri põhja ei läheks.

Nii on läbirääkimistel ka BaltCap, mille juhi Peeter Saksa sõnul on nad ainuüksi selle poole aastaga vaadanud läbi rohkem pakkumisi kui terve eelmise aastaga. Mehe hallatav fond on investeerinud kaheksasse Eesti firmasse, millest kolme pandi raha sel aastal. Tõsiasi on aga see, et suurem osa rahaküsijatest jäetakse investeeringu ebaolulisuse või raha puuduse tõttu tähelepanuta.

Quattromed: vaja oli rahakat partnerit

“Lihtsustatult öeldes oli vaja partnerit, kellel oleks laienemiseks raha,” ütles Quattromedi juht Erki Mölder.

Ta selgitas, miks investeerimisfondile BaltCap enamusosalus laboriteenuseid pakkuvas firmas maha müüdi. Tehing sai alguse eelmisel aastal, kui Mölder kohtus juhuslikult fondi juhi Peeter Saksaga. “Muu hulgas rääkisin ka meist. Selle aasta märtisis-aprillis võtsid nad meiega ise ühendust,” kirjeldas Mölder.

Möldri sõnul polnud senistel omanikel raha ega tahtmist laieneda, mistõttu BaltCapi 10 miljoni eurose pakkumisega nõustuti.

Lisaks rahale loodab Mölder, et Soomes ja Baltimaades tuntud fond suudab Quattromedigi kaardile tuua.

TAUST

* Kelle raha fondid keerutavad? Amber Trust: USA, Skandinaavia ning Suurbritannia elanike pensionid ja rikkamate eraisikute investeeringud * Askembla: Rootsi tulevased pensionärid ja kindlustusfirmad * BaltCap: Soome, Norra, Inglismaa tulevased pensionärid ja kindlustusfirmad