Ettevõtjad peavad Eesti märki vajalikuks

Peale T-särkide võib Eesti märgi graafiline lahendus jõuda ka lennukikülgedele ja mujale, sest ettevõtjad peavad märki vajalikuks ning kavatsevad sõlmida selle kasutamiseks litsentsilepingud.

Samas pole karta, et märki Eestis üle ekspluateerima hakatakse, sest valdavalt hakatakse seda kasutama väljaspool Eestit.

“Ma vaatan oma kõhtu ja olen nähtuga rahul,” ütles Tallinna Sadama turundusjuht Sakkov, kel oli seljas welcome to Estonia märgiga särk.

Tallinna Sadam hakkab kasutama Eesti märgina välja pakutud lahendusi, näiteks värvipaletti, Eestit iseloomustustavaid märksõnu, logo welcome to Estonia, fotopanka jms.

Sakkov on rahul, et ühine märgikeel välja töötati. “Enne seda polnud midagi, ainult rukkilill,” ütles sadama turundusjuht.

Kui Tallinna tulevad sadama kutsel maailma kruiisisadamate esindajad, on firmal võimalus uut kujundust kasutada. Samuti trükitakse welcome to Estonia sadama brošüüridele.

Esmaspäevast on Sokoses ja Primo hüpermarketis müügis Maratis toodetud welcome to Estonia märgiga meeste ja naiste särgid, millel on olnud hea müügiedu.

“Info on hästi levinud ja meilt küsitakse neid Tallinnas palju,” ütles Marati müügijuht Anti Roosiaas.

Et Marat toodab 90–95% ekspordiks teiste firmade kaubamärgi all, siis enamikul oma toodangust nad uut märki kasutada ei saa.

Küll aga plaanib Marat paigutada märgi välismaale saadetavale dokumentatsioonile, arvetele, pakendi teibile ja kastidele. “Kui inimesed näevad päevast päeva laos Saksamaal või Hollandis meie toodangu kastidel Eestisse kutsuvat kirja, siis ühel päeval nad ehk tulevad ka,” ütles Roosiaas.

Estonian Airi infojuhi Raimond Made ütlust mööda hakkab Estonian Air kindlasti kasutama Eesti märgindust. Firma lepingupartner reklaamibüroo Division esitab lähiajal võimalikud lahendused märgi kasutamiseks.

Estonian Airil on Eesti märgi kasutamiseks laiad võimalused, näiteks lennukitel, välismaistes esindustes rippuvatel plakatitel, piletitel ja piletite taskutel.

Kõigil ettevõtjail on võimalus sõlmida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega litsentsileping ja nad saavad brändiraamatu, kus on kirjas märgi põhimõtted ja näidised. Kuigi tegemist on autoriõiguse objektiga, pole kasutusvaldkond piiratud. “Oluline on, et märki kasutataks kvaliteetselt ja me tahaks näha, kuidas seda kasutakse,” ütles Eesti märgi projektijuht Evelin Int Lambot.

Eesti märk koosneb mitmest tahust, millest üks on welcome to Estonia. Tegijad ise hindavad olulisemaks Eestit iseloomustavat tunnuslauset positively transforming, mis tõlkes tähendab paremaks muutumise maa.

“Hea lahendus on lause positively transforming ja minu meelest võiks see hästi toimida,” ütles Ösel Foodsi tootejuht Katre Kõvask. Ka Ösel Foods plaanib eksporditavatel toodetel kasutada Eesti märgi lahendusi.

Eesti märgi osa on värvipalett nordic with the twist, mis tõlkes tähendab “kiiksuga põhjamaine” ja peaks iseloomustama eestlasi. Olemas on mustrinäide, mida kontseptsiooni üks loojaid Rain Pikand iseloomustas sõnadega “ufo ja liblika ristsugutis”.

On olemas soovitusliku kirjatüübi näited ja Eestit tutvustavad fotod, mis litsentsilepingu sõlminutele on vabalt kasutada. “Väike maa, seest väga suur”, on fotogalerii idee, kus kõik jäädvustatud inimesed vaatavad otse fotokaamera objektiivi.

“Eestile oleks iseloomulik, et mingi seltskond hakkaks veel teist märki välja töötama, nad läheksid tülli ja ettevõtjad ei kasutaks kumbagi,” ütles Erik Sakkov.

Majandusministeeriumi asekantsler Raul Malmstein soovitas, et ettevõtjad ei märgiks Eesti toodetele mitte made in Estonia, vaid welcome to Estonia, eriti pärast seda, kui Eesti on liitunud Euroopa Liiduga ja toodetel pole rahvuslikku märgistust.