Ettevõtjate huvi võõrtööjõu vastu raugenud

 (2)

Viimase aastaga on ettevõtjate soov tuua Eestisse tööle inimesi kolmandatest riikidest vähenenud üle kahe korra, sest töö- ja elamisloa saamine võib võtta aega üle poole aasta. “Loobutakse sellest mõttest,” ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. “Ettevõtjal on töötajat ju kohe vaja. Aasta otsa oodata on raske.”.

Et kolmandatest riikidest inimest Eestisse tööle võtta, peab ettevõte korraldama avaliku konkursi, mis kestab vähemalt kaks kuud ning seejärel esitama tööturuametisse taotluse ning põhjendama, miks tuleb töötaja võtta väljastpoolt Eestit. Tööturuamet otsustab seejärel, kas annab loa või mitte. Pärast seda saab hakata ajama asju kodakondsus- ja migratsiooniametiga, kes peab poole aasta jooksul otsustama, kas anda elamisluba töötamiseks või mitte. Kokku seega võib kogu protsess võtta aega üle poole aasta.

Näiteks Skype Eesti jaoks on aga pool aastat väga valus ooteperiood. “Skype’il lisandub miljon kasutajat nelja päevaga, meie elus on kolm kuudki igavik,” lausus Skype Eesti juht Sten Tamkivi, tuues näiteks, kuidas peaaegu iga päev tuleb mõne kolmanda riigi kodaniku unistusele Skype’is töötada kriips peale tõmmata.

“CV näeb hea välja, aga siis vaatad, et inimene on Pakistani kodakondsusega,” selgitas Tamkivi, kelle sõnul võib kodakondsus- ja migratsiooniamet tööloa andmise protsessi venitada isegi kaheksa kuu pikkuseks. “Meil on ka paremaid kogemusi, aga kolm-neli kuud läheb ikka aega. Ainult väga eriliste staaride puhul on mõtet seda protsessi ette võtta.”

Skype Eestis on praegu tööl 28 välismaalast, kellest kaheksa on pärit kolmandatest riikidest. Nendest kaheksast pooled pole päris töötajad, vaid praktikandid, kelle elamis- ja tööloa saamisel on aidanud tudengiorganisatsioonid ning kes pärast praktika lõppu naasevad kodumaale.