Ettevõtjate optimism kadus mõne kuuga
“Juunis oli olukord rahvusvahelistel rahaturgudel veel suhteliselt rahulik, vahepeal on meeleolu tunduvalt murelikumaks muutunud. Arvan, et kui küsitlus praegu uuesti korraldataks, oleksid ootused pessimistlikumad,” kommenteeris küsitluse tulemusi SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula.
Milder: tuleb keeruline aeg
Baltika ASi tegevjuht Meelis Milder ütles eile, et järgmine aasta tuleb ettevõtjatele keeruline. Milderile valmistas enim muret kulude kiire kasv eesotsas üldise inflatsiooni ja ka palkade hoogsa tõusuga.
“Kui palju need faktorid konkurentsivõimele mõjuvad, on raske hinnata, aga üks on kindel: mõju on kas suur või väga suur,” nentis Milder. Ta toonitas, et palgakulud, mida ollakse sunnitud maksma, ja tootele lisatud väärtus peavad olema loogilises suhtes. “Liiga head ajad ei tule enam kunagi tagasi, sest tööjõu hind ei hakka kunagi vähenema,” väitis Milder.
Toyotasid müüva Amserv Grupi OÜ tegevjuhi Raivo Küti sõnul kasvab nende käive järgmisel aastal 10 protsenti, võrreldes selle aastaga. Veel juunis pakkus Kütt 2008. aastaks üle 20 protsendi ulatuvat käibe kasvu. Ta lisas, et automüüjad sõltuvad palju ka intressitõusudest, sest klientide teenindamiseks tuleb pidevalt teha suuri investeeringuid. “2009. aastaks on loodetavasti langus läbi, aga tõusu ei pruugi veel olla,” lausus Kütt.
Autode varuosi müüva Salome Auto ASi tegevjuht Tõnu Savi ennustas juunis tulevaks aastaks nii käibe kui ka palgakulude kasvu üle 20 protsendi, majanduskasvuks pakkus ta rohkem kui 10 protsenti.
“Palgad kasvavad kindlasti üle 20 protsendi, aga käibe kasvu planeerime nüüd vaid 8 protsendi kanti,” nentis mees kolm kuud hiljem. Uue aasta majanduskasvuks pakkus ta nüüd vaid 4-5 protsenti.
Majanduse hiilgeaja otsasaamine teeb muret ka majutuse ja meelelahutuse pakkujaile. Juba juunikuus üsna tagasihoidlikku 10protsendilist käibe kasvu oodanud Viimsi SPA OÜ finantsjuht Ene Alvik võttis oma toonased sõnad kiiresti tagasi. “Käibe osas oleme nüüdseks veel tagasihoidlikumad. Peamine põhjus on konkurents, sest hotellikohti on tohutult juurde tekkinud ja turistide voog samal ajal vähenenud,” rääkis Alvik.
Majanduse kasvuks pakkus Alvik juunis 5-10 protsenti. “Pigem viis,” oli ta nüüd konkreetne.
Eestist väljumine aitab
Põhjust optimistlikum olla leidsid ettevõtjad, kes tegutsevad ka piiri taga. “Kindlasti mõjutab meie majanduse halvenev seis kodumaist nõudlust, aga õnneks on meil piisavalt vaba võimsust, et eksporti kasvatada,” ütles Kalev Chocolate Factory ASi tegevjuht Kati Kusmin.
Riskide hajutamist naaberturgude abil pidas oluliseks ka E.L.L. Kinnisvara ASi Balti tegevjuht Aldo Dapon. “Kindlasti on neil ehitajatel ja arendajatel, kes on keskendunud eluasemeturule ning sedagi ainult Eesti või lausa Tallinna piires,” hoiatas Dapon.
Positiivsena nägi Dapon seda, et turu rahunedes jätkub kõigile ehitajaid, kuigi palgasurve püsib endiselt kõrge. Uue aasta käibe kasvuks pakkus Dapon kuni 10 protsenti, palgakulud aga kasvavad tema hinnangul jätkuvalt kuni 20 protsenti.
Ehitusseadmeid rentiva ASi Peri tegevjuht Raivo Vesiaid ennustas tulevaks aastaks erinevalt teistest optimistlikult enam kui 20protsendilist käibe kasvu, sest tegemist on noore ettevõttega. Samuti tänas Vesiaid õnne, et suure hooga mäest alla tuhisev eluasemeehitus moodustab nende ärist vaid 5 protsenti.
Pronksiöö mõju peeti tühiseks
Ligi pool Äripäeva küsitlusele vastanud ettevõtjatest ei tunne pronkssõduri ümber toimunust mitte mingisugust mõju oma äritegevusele, kolmandik arvas, et mõju on tühine.
20 protsenti vastanutest tundis pronkssõduri tõttu siiski mõõdukat või tugevat hoopi oma tegevusele.
“Venemaa osa oli meie käibest õnneks väike. Kaliningradi suunal oleme suutnud ekspordi taastada, kuid Peterburi eksport pole seni taastunud,” märkis Kalev Chocolate Factory juht Kati Kusmin. Ta lisas, et Venemaa ekspordi taandumine pole siiski sundinud lisategevusi leiutama.
Viimsi SPA turundusjuht Ene Alvik nägi pronksiöös täiendavat mõju turistide voo vähenemisele. “Kui ikka turiste siia vähem saabub, pole meil ka kliente võtta,” märkis ta.
“Arvestades, et meie panga aktsiate omanikud asuvad Venemaal, tuleks hoopis küsida, millised on Vene kapitaliga seotuse eelised Eesti ettevõtetele. Arvan, et ka neid jätkub,” lausus Eesti Krediidipanga turundusjuht Priit Põiklik.
Kommentaarid
Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi makromajanduse talituse juhataja
Järgmisel aastal võib oodata ettevõtete käibe kasvu aeglustumist keskmiselt 12-15 protsendini, seejuures võib käibe kasv erinevates harudes erineda 5st 25 protsendini. Kasvutempo alanemist on oodata kinnisvarategevuses, kaubanduses, turismisektoris, ehituses, ennekõike elamuehituses, ja transpordisektoris (nii transiidis kui ka raudteel ja autotranspordis).
Küsitlus on tehtud juunis, mil ootused tuleviku osas olid optimistlikumad kui praegu. Ehkki optimism on viimastel kuudel vähenenud, usume, et ettevõtjad on piisavalt paindlikud ja kohanevad muutunud tingimustega, kus kasvavate kulude juures hakatakse rohkem panustama tootlikkust tõstvatesse ja eksporti suunatud investeeringutesse.
Andres Saarniit, Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik
Üldiselt on küsitluse tulemus kooskõlas mitme seni avaldatud makroprognoosiga, mis viitavad majanduskasvu järkjärgulisele mõõdukale aeglustumisele. Enamiku prognooside järgi jääb majanduskasv 2008. aastal püsihinnas 5-10 protsendi vahele.
Vastates küsimusele käibe kohta tundsid ettevõtjad end tõenäoliselt kindlamalt kui tulevast majanduskasvu hinnates. Võib oletada, et ei igapäevastes olukorra hinnangutes ega ka ettevaates ei erista ettevõtjad reaal- ja nominaalkasvu. Käive on käive ja kasum on kasum.
Palkade koha pealt arvas ligi pool vastanutest nende kasvu jäävat 10 protsendi piiresse. See on positiivne sõnum ja näitab usku tööturu paindlikkusse.
