Ettevõtjate rahakott aitab eelarvet lappida
“See on järjekordne maksutõus, mis täidaks ainult ühte eesmärki — lappida valitsuse rahaauke, ja ei täida seda eesmärki, milleks see raha tegelikult mõeldud on,” oli Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja ASi A. Le Coq juht Tarmo Noop nördinud.
Skanska EMV juhi Olle Hormi sõnul on tagajärjeks see, et Eesti töötleva tööstuse võimalused eksporti ja konkurentsivõimet kasvatada saavad järjekordse tagasilöögi.
“Valitsus peaks endale aru andma, et kulude suurendamine langetab konkurentsivõimet, ja kust see raha siis majandusse tagasi tuleb?” esitas Horm küsimuse.
Töötuskindlustusmakse tõus vähendab tarbimist
Eesti Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga kinnitas, et pole mingit vajadust maksumäära tõsta — töötukassa reserv ulatub praegu 3 miljardi kroonini.
“Miks tahetakse 500 miljonit krooni ära korjata inimestelt ja ettevõtetelt, kui seda kasutatakse vaid üldise tasakaalu hoidmiseks, millelt inimesed ei võida mitte midagi?” pahandas Taliga, kelle sõnul on ainuke käegakatsutav tagajärg majanduse kunstlik jahutamine, kuna raha võetakse tarbimisest välja, selle võrra väheneb sisemajanduslik nõudlus ja asjad võivad veelgi halvemaks minna.
Et töötukassa reservid järgmiste aastate jooksul jätkuvalt kasvavad ka praeguse maksumäära juures, näitas ka rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos.
“See hõiskamine, et meil on reserve hirmus palju, meid raskematel aegadel ei toida,” manitses peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul on maksutõus uue töötuskindlustuse- ja töölepinguseaduse valguses täiesti õigustatud.
Tehniliselt võttes tekib eelarve defitsiit
Töötuskindlustuse seaduse paberile pannud Eiki Nestor nentis, et reservide kasutamise koha pealt tekib praegustes seadustes absurdimaiguline vastuolu — kui headel aastatel kogutud reservid halbade aegade saabudes kasutusele võtta, nagu seadus ette näeb, tekib tehniliselt võttes eelarve defitsiit, sest valitsussektorile tähendab see tuludest suuremaid kulusid. Valitsussektori eelarve tasakaal on just üks argumentidest, miks maksumäära nüüd tõsta tahetakse. “Eelarve tasakaaluvaimustus töötab selles mõttes reservide loomisele vastu — mis me neid reserve siis üldse kogume, kui neid halbade aegade saabudes kasutada ei saa,” laiutas Nestor käsi.
Noobi hinnangul on olukord täiesti absurdne. “Hoida tasakaalus valitsussektori eelarvet ei ole töötuskindlustuse makse eesmärk! Kui valitsusel on rasked ajad, tuleb püksirihma pingutada, mitte makse juurde laduda,” märkis ta, lisades, et töötuskindlustusmakset võiks tõsta ainult siis, kui on reaalne vajadus.
Horm nentis, et ettevõtete kulusid saab suurendada ainult teatud piirini ja see punane joon, mille ületamisel ettevõtted oma konkurentsivõime kaotavad, on juba käega katsutav.
Hüvitise saajate ring laieneb uue seadusega
Eiki Nestori sõnul tuleb võimalikku maksemäära tõusu vaadata muutuva töölepinguseaduse ja töötuskindlustuseseaduse kontekstis — kas saadakse sama määraga hakkama ka tulevikus.
“Me peame vaatama, kuidas see mõjub töötukassa tuludele-kuludele ka näiteks aastatel 2010-2012,” nentis Nestor.
Uus töölepinguseadus laiendab töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste saajate ringi ja tõstab seeläbi töötukassa hüvitiste väljamaksete koormust, mille indikaatoriteks on töötuse määr, töötute arv, hüvitiste saajate arv ja lähtuvalt nendest kulude kasv. Töötukassa nõukogus tuleb 2009. aasta töötuskindlustusmakse määr päevakorda nõukogu koosolekul 1. oktoobril. Selleks ajaks on töötukassa teinud maksemäära prognoosi, milles sisaldub Eesti majanduse makroprognoos, töötuskindlustusmaksete laekumise prognoos ja töötukassa poolt väljamakstavate hüvitiste kuluprognoos. Nende põhjal teeb töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku järgmise aasta maksemäära kehtestamiseks.
Sotsiaalministeeriumi teatel on töötukassa selle aasta esimesel poolel välja maksnud hüvitisi suuremas summas, kui eelarves sai planeeritud.
“Hüvitiste väljamakseteks oli 2008. aasta eelarves planeeritud 234 miljonit krooni, esimese poolaasta jooksul on hüvitisi välja makstud aga ligi 200 miljonit krooni,” teatas sotsiaalministeerium.
Kommentaar
Andrus Ansip
peaminister
Meil on küll kogu aeg tehtud tasakaalus eelarveid, aga tüüpiliselt on eelarveaastad lõppenud defitsiidiga ehk siis on valetatud iseendale.
Mina ei ole kindlasti eelarve tasakaalu suhtes fundamentalist selles mõttes, et igal aastal peab eelarve olema ülejäägis. Majandustsükli jooksul peavad aga tulud-kulud tasakaalus olema.
Reserve kogutakse meil selleks, et neid halbadel aegadel kasutada, mitte selleks, et neid viimsepäeva laupäeval põlema panna. Kui “Rehepapist” analoogiat otsida, siis me ei pea otsima rahapada ja matma seda endale teadaolevasse kohta maha. Aga nüüd pole kindlasti aeg reservide kasutamiseks. Meil on praegu praktiliselt täistööhõive, tööpuudus on rekordmadal — 4,0 protsenti. Kui meenutame aastat 2000, oli tööpuudus 14 protsenti. Majandustsükkel on majandustsükkel ja see on täiesti ilmselge, et tööpuudus tõuseb ja me peame selleks valmis olema.
Minu hinnangul pole nüüd küll aeg reserve kasutusele võtta, aga see aeg võib tulla, kuigi ma väga tahaks, et ei tuleks. Me ei tohiks praegu suhteliselt headel aegadel oma raha ära kulutada, sest mis me siis teeme, kui need halvemad ajad tulevad?
