Ettevõtlus koondub Tallinna piiri taha
Tartu maantee äärne piirkond Rae vallas ning Laagri-Tänassilma kant on Tallinnast tulevatele ja linna piirile oma uut kodu rajavatele ettevõtetele meelispaigaks. Põhjuseks logistiliselt hea asukoht, suurema tootmise või lao ehitamise võimalus ning madalam maa hind kui linnas.
Vallavanem Raivo Uukkivi ei oska täpselt öelda, kui palju uusi töökohti sel aastal lisandub, sest uusi ettevõtteid on tulemas mitu. “No 200 töökohta tuleb kindlasti juurde,” pakub ta. “Meie õnn, et töötuse probleemi meil ei ole — kes tahab tööd teha, see ka tööd leiab.”
Valla eelarves siiski ettevõtluse pöörane areng kohe ei kajastu, sest paljud ettevõtted võtavad linnast oma töötajad kaasa. “Suurem rikkus tuleb siis, kui inimesed siia elama kolivad, see aga omakorda seisab elamispindade taga ja ka selle taga, kuidas inimesed rahvastikuregistris oma andmeid muudavad,” lisab Uukkivi.
Ettevõtjaid peaks ligi tõmbama ka mõni kuu tagasi avatud Jüri tehnopark, kuid vähemalt esialgu on seal veel vaikne. Tehnoparki arendava ASi Kodu Grupp juhatuse liikme Margus Haua sõnul on 42 pakutavast krundist müüdud 14. Näiteks on krundi ostnud kirjatarvete müüja AS Vunder, tööstuslike külmaseadmete hulgimüüja ja projekteerija Baltref, toidukaupade hulgimüüja OÜ Karia jt.
Ka mõned suured rahvusvahelised ettevõtted on Haua kinnitusel maad ostnud, kuid nende nime ei tohtivat avalikustada.
Ka need vähesed, kel veel Tallinna kesklinna lähedal tootmine, heietavad lahkumismõtteid. Nii on Kohilas uut tootmist ehitamas praegu veel kesklinnas asuv vineeri- ja mööblivabrik, Veerenni tänavalt planeerib tootmise lähemate aastate jooksul ära kolida ka Baltika, Tallinnast lahkumisest on rääkinud ka Baltex 2000 juht Meelis Virkebau.
Tallinna tuntud tööstusettevõtetest lõpetas juba eelmisel aastal Tartu maantee “Au tööle” — majas tootmise õmblusvabrik Marat, jaotades tootmise oma teiste tehaste vahel Paldiskis, Pärnus ja Mustvees.
Tallinna abilinnapea Kaupo Reede ei näe ettevõtete ärakolimises suurt probleemi. “Nad lähevad, sest maamaks on linnas kõrge ja logistiliselt on neil mõttekas olla linnast väljas,” räägib Reede. “Suurtootmine on ka oluline keskkonna saastaja, nii et parem ongi, kui need korstnad mujal tossavad.”
Linna sissetulekut aga ei tohiks ettevõtete lahkumine Reede sõnul oluliselt mõjutada, sest üldjuhul võtavad lähiümbrusesse kolivad ettevõtted töötajad kaasa, mis tähendab, et nende tulumaks laekub endiselt Tallinna eelarvesse.
Raamatuidki pole mõtet müüa Tallinnas
Eelmisel aastal Saku valda Tänassilma tehnoparki laohoone ehitanud Koolibri kirjastuse juht Kalle Kaljurand peab samuti kolimisotsust ainuõigeks.
“Logistiliselt on meie ladu nüüd ideaalses kohas,” kiidab ta. Koolibri vana raamatuladu asus Mustamäel Ehitajate teel, kus ettevõte laopindu rentis. Renti maksti lao eest üle 60 000 krooni kuus, kusjuures ladu polnud raamatute hoidmiseks eriti sobiv.
Uue lao ehitamine linna piiri taha läks Koolibrile maksma 8 miljonit krooni ning Kaljuranna sõnul on see raha küll kõigiti asja ette läinud. “Mustamäelt oli ikka väga tülikas õpikuid laiali vedada, samuti oli vana ladu amortiseerunud ja raamatute hoidmiseks mitte just kõige parem,” lisab ta.
Mustamäe ladu jäi tööriistade müüjale väikeseks
Kinnitusvahendite ja tööriistade müügiga tegelev AS Würth kolib oma kesklao jaanipäevaks Tallinnast ära Peetri külla Rae valda.
“Tallinna ladu jäi väikseks ja logistiliselt mõttetuks,” sõnab Würthi juhataja Lauri Luks Mustamäel Liimi tänaval oleva lao kohta. “Me saame uues kohas kordades suuremad pinnad.”
Tallinna piirist vaid mõne kilomeetri kaugusele Tartu maantee äärde jääva Würthi uue keskladu-peakontori rajamine läheb maksma 60 miljonit krooni.
“Millegipärast kolivad paljud ettevõtted Pärnu maanteele Tallinna piiri taha, kust tegelikult on Tallinna kesklinna ligikaudu 15 kilomeetrit,” räägib Luks. “Meie uus kodu on küll linna piiri taga, kuid samas kesklinnale tunduvalt lähemal.”
Vastvalminud Jüri tehnopark ei tulnud Luksi sõnul koha valikul jutuks. “Nemad annavad ju maad pikaks ajaks rendile, kuid meie soovisime osta,” sõnab Luks.
Rahvusvahelise Würthi kontserni Eesti ettevõttes töötab sadakond inimest ning ettevõtte eelmise aasta käive oli 169 miljonit krooni.
Terasemüüja ehitab uue lao ja kontori
Terase müügiga tegelev AS Bermet Management kolib mõne kuu pärast oma ettevõtte Tallinnast Mustamäelt Tänassilma tehnoparki.
Praegu on Bermetil ladu Mustamäel nn Eesti Talleksi territooriumil ja kontor Tolarami-majas Laki tänaval. “Üsna tülikas on niimoodi ladu ja kontorit eri kohas omada,” ütleb ASi Bermet Management nõukogu esimees Ergo Metsla. “Lisaks muutub ilmselt raskeveokite liiklemine Mustamäe teel õige pea problemaatiliseks.”
Tänassilma plaanib Bermet kolida mais-juunis, Tallinna ei jää enam midagi.
Saku Metallile jäi Tallinn kitsaks
Tallinnast on ära kolimas ka siin ligi 15 aastat metalluste tootmisega tegelenud AS Saku Metall.
Kaheksa hektari suurune maatükk mõni kilomeeter Tallinna piirist Tartu poole osteti 2001. aastal ning praegu käib tootmine uutes ruumides juba ligi aasta. Ettevõtte kontor ja osa tootmist asub küll siiski veel Tallinnas, kuid ka see on plaanis ära kolida.
Nagu mitme teise areneva ettevõtte puhul, hakkas ka Saku Metalli arengut piirama ruuminappus. “Meie tootmise puhul ei ole ju oluline, et see asuks linnas, kuid Tallinn-Väikses asuv Saku tänav on praegu juba praktiliselt kesklinn,” räägib juhataja Peep Raudmann.
Personalivahetust 240 töötajaga Saku Metall Tallinnast lahkudes ei plaani, vaid töötajad võetakse kaasa.
Kitsalt rendipinnalt oma avarasse majja
Sel kuul kolib uude koju Peetri külla Rae vallas akna- ja uksetarvikute hulgimüüja AS Lokman, kes seni on tegutsenud rendipindadel vaid kolme kilomeetri kaugusel tulevasest asupaigast.
“Me pidime ära kolima, sest ruumikitsikus on nii suur, et areneda polnud siin enam võimalik,” ütleb Lokmani juhataja Indrek Sauga.
“Mõttekam on ehitada oma maja, kui iga kuu ligikaudu 75 000 krooni eest pindu rentida,” lausub ta.
Kolimist kavandades uuris Sauga maa hindu ka Peterburi maantee kandis, kuid hinnavahe on ikka kõvasti Rae valla ja Peetri küla kasuks.
Lokmani uus ladu-peakontor läheb maksma ligikaudu 12 miljonit krooni ja selle investeeringuga saab praegu 100 miljoni kroonise aastakäibega firma tegutsemiseks kaks korda suurema pinna kui praegu.
