Ettevõtlustoetus kadus allilma
1996. aastal asutatud Bunimi juhttegelased asutasid paar aastat hiljem firma Bunim-Welding, kuhu osanikeks said ka EBRD, Taani abifond ja Taani ärimehed, kes kokku investeerisid tuulegeneraatorite tehasesse kokku ligi paarkümmend miljonit krooni. Nüüd on mõlemad Bunimi-nimelised firmad pankrotis ja raha kadunud.
Bunimi juhid ja eestvedajad Vladimir Kurochka jt peavad pankrotil silma peal 40 000kroonise kapitaliga osaühingust Wix Trade, mida majandab tuntud nn maffiaadvokaat Jaroslavski. Viimane on muu hulgas kaitsnud allilma kunagisi liidreid Boriss Malinovskit ja Anton Letðitskit, viimatistes suuremates protsessides on Jaroslavski kaitsnud Vitali Haitovi mõrvas süüdistatuid ning Vadim Poliðtðuki mõrvakatses süüdistatud inimesi.
2000. a augustis ostis Wix Trade 7 miljoni krooniga üles EVEA Panga 22 mln kroonise võla Bunimi suhtes. Ta tegi seda mõne allika väitel rikka Moskva venelase, Bunimi kaasomaniku Dmitri Streznevi rahaga. 22 mln asemel, mis Bunim laenas, nõuab Eesti organiseeritud kuritegevuse tegelasi kaitsev tippadvokaat pankrotipesast 114 mln krooni.
Pankrotis EVEA Panga köögipoolt tundvad juristid väitsid, et 114 mln on tegelikult mull. Bunim sai EVEA-lt vaid 22 mln krooni laenu. Ülejäänu moodustavad röövellikud intressid ja viivised.
EVEA Panga puhul polnud sellistes lepingutes midagi ebaharilikku. “Seal valitsesid erilised pangandustavad,” ütles EVEA Panga kunagine pankrotihaldur Tiina Mitt.
Pealtnäha kasulik tehing ehk iseenda võla ülesostmine ja ülesbluffimine lõpeb Wix Trade’ile kõigi eelduste kohaselt vähemalt rahaliselt fiaskoga. Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ütles: “Kõige enam saavad nad siit 1,5 mln krooni.”
Bunimi hoonete müügist kõledal Gaasi tänaval Peterburi tee ääres laekus pankrotipessa 3,1 mln krooni. Enne väidetavalt allilma ühiskassa poolt toetatava Jaroslavski kliente kuuluvad mitmed nõuded eelisjärjekorras rahuldamisele.
Kokku moodustavad esialgsed nõuded Bunimi vastu ligikaudu 400 mln krooni.
Pankrotihaldur Terje Eipre andmetel küünib tunnustatud nõuete maht Bunim-Weldingu vastu mõnekümne miljoni kroonini. Taani partnerid Jern Holdingust nõuavad näiteks 4,9 mln krooni.
Kesk- ja Ida-Euroopa Investeerimisfondi jaoks, mis asub samuti Taanis, kujutab Bunim endast hella teemat. Vene “kandiline” seltskond on fondi tema tahtmata ära kasutanud. Fondi Eesti esindaja Indrek Orav ei soovi avalikustada, kui suures ulatuses Taani valitsusega seotud fond Bunim-Weldingusse raha kaotas. Fondi, nagu ka teiste välispartnerite jaoks, on investeering sisuliselt kadunud. Eipre andmetel pole Bunim-Weldingust võtta niigi palju kui Bunimist.
Kalle Mõtsnikult ja tema kolleegilt Bunim-Weldingus Terje Eiprelt nõuab töö tugevaid närve. Eesti Päevalehe reporteri Risto Berendsoni andmetel paistavad Bunimist otseselt välja allilma huvid, nimelt on Bunimiga seotud Venemaa kurikuulus Tambovi grupeering.
Mõtsniku kinnitusel paistis Bunimi kontor silma kalli mööbli ja kellade poolest. “Piisavalt kvaliteetse toodangu valmistamine käis samas üle jõu,” väitis ta.
Ida partnereid läänega ühendava silla rolli Bunimis kandis endine Dvigateli 1. tsehhi ülem Vladimir Kurochka. 1. tsehhis valmistati aatomijaamade detaile.
Kunagi Dvigateli erastamist kavandanud mees rajas Bunimisse midagi Dvigateli filiaali sarnast. Ta tõi sinna sõjatehase tööpinke ja endisi Dvigateli töötajaid. Kurochka väitis, et temalt võtsid kurjategijad Bunim-Weldingu raamatupidamise jõuga käest ära. Praeguseks on mees eraisikuna pankrotis nagu ka tema juhitav ettevõte.
Kurochka jättis endast Gaasi tänavale maha Eesti ühe segaseima pankrotiprotsessi. Seal on põimunud raha kantimine, kummalistel asjaoludel toimunud Bunimi aktsiate müük Äripangale, nõuete loovutamine, tapmisähvardused. Tallinna majanduspolitsei menetleb praegu Bunimi kuritarvitustega seotud kriminaalasja, sh uuritakse, kas Vladimir Kurochka ise Bunim-Weldingu raamatupidamist meelega ei varja.
Kurochka esindaja Anatoli Jaroslavski telefon jäi ilmselt kiirete kohtuasjade tõttu välja lülitatuks.
