ETV ei avalikusta Eurovisiooni eelarvet
Äripäev on esitanud suulised päringud möödunud aasta juunis ja augustis ning kirjalikud päringud novembris ja selle aasta mais. Et raha kulutamine toimus ilma konkurssideta, siis pole teada, kui palju maksid sisseostetud teenused ja kes neid osutasid.
ETV on seletustest keeldunud, viidates avaliku teabe seadusele, mis ütleb, et info andmisest võib keelduda, kui asutusel pole nõutud informatsiooni olemas ühtse dokumendina ning teabenõudele vastamiseks tuleks andmeid täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida.
“Kui ETV ütleb, et Eurovisiooni eelarvet dokumendi kujul ei eksisteeri ning seetõttu ei saa seda avaliku teabe seaduse järgi väljastada, on selle tegevuse nimi vingerdamine ehk soov infot mitte anda,” ütleb avaliku teabe seadust välja töötanud töörühma liige Tarmu Tammerk.
Ta lisas, et kui suure ettevõtmise kohta pole eelarvet, siis näitab see korralagedust. “Kui eelarve aga on ja seda ei väljastata otsitud põhjustel, näitab see avaliku teabe seaduse mõttest möödahiilimist,” ütles Tammerk.
ETV peadirektor Ilmar Raag, kes viibis reedel lennukis teel Cannes’i filmifestivalilt Tallinna, saatis e-kirja, milles selgitas ETV kaalutlust eelarvet mitte avalikustada. “Me ei soovi, et Eurovisiooni eelarvet analüüsiks inimene, kellel puudub taoliste ürituste eelarveline kompetents. Tunnistagem, et Eestis neid inimesi ei ole,” kirjutas Raag.
Kultuuriminister Urmas Paet, kes samuti oli teel Cannes’ist Tallinna, ei soovinud Eurovisiooni eelarve avalikkuse küsimust kommenteerida.
ETV esitas läinud sügisel lühikese Eurovisiooni tulude-kulude kokkuvõtte ringhäälingu nõukogule, kes otsustas, et puudub vajadus ETV-lt täpsemat teavet nõuda.
ETVs Eurovisiooni eelarvega tegelenud Jaanus Kõusaar lubas pärast Äripäeva aasta jooksul korduvalt esitatud päringuid, et võiks homseks eelarve ligikaudu viieteistkümnel real lahti kirjutada nende kuluartiklite lõikes, mis kajastuvad ETV üldises eelarves.
Eurovisiooni eelarve jääbki saladuseks, sest seaduslikke võimalusi sellega tutvumiseks pole.
Avaliku teabe seaduse täitmist jälgiv andmekaitse inspektsioon möönis, et ETV on käitunud seaduspäraselt, sest asutusel pole kohustust avalikkusele aru anda, kui neil tõepoolest pole 126 miljoni kroonise projekti kohta ühest paberit.
Et Eurovisiooni miljonite kulutamiseks ei korraldanud avalik-õiguslik ETV ühtegi hanget, siis viis riigihangete amet hilissügisel ETVs läbi auditi. Auditit juhtinud ja ETV raamatupidamisega tutvunud Aleksander Bakirov möönis, et ETV-l ei pruugi tõepoolest olla ürituse kohta ühtset aruannet ja et Eurovisiooniks kulunud summad on laiali ETV eelarves.
ETV on põhjendanud avalikest konkurssidest loobumist sellega, et asutus käsitles Eurovisiooni lauluvõistlust programmi osana ehk ühe erakordselt kalli saatena. Saadete tootmiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei pea ringhäälingud hankeid korraldama.
Riigihangete amet tegi küll auditi tulemusel seaduse täitmata jätmise kohta kümmekond ettekirjutust, mis puudutasid mitmesuguse tehnika, arvutite ja mööbli ostu, kuid oli kokku ligikaudu üks protsenti Eurovisiooni kogueelarvest.
