ETVst saab meediagrupp

 (1)

Riigikogu liikmetest ja ringhäälingu asjatundjatest koosnev ringhäälingu nõukogu hakkab tänasel koosolekul arutama avalik-õigusliku televisiooni järgmise kolme aasta (2003–2005) arengukava, mis näeb ette TV ja raadio liitmist ning ühtse meediagrupi loomist.

Täna saab avalikuks ka arengukava tekst, mida asjaosalised polnud eile veel nõus näitama. Kava töötasid välja ETV juhid ja meediaala asjatundjad, see läheb Riigikokku vastuvõtmiseks 1. märtsil.

“Asi on nii värske, et sain alles praegu kätte raadioosa ja ETV osa pole veel näinud,” ütles eile pärastlõunal ringhäälingu nõukogu juht Tiit Sinissaar. Seetõttu ei osanud ta kava kommenteerida. Tema sõnul on täna nõukogu koosolekul kava koostamise esimene vaheetapp. Kava valmimisega on tema sõnul aega kuu lõpuni, enne kui otsuse eelnõu Riigikogu suurele saalile läheb.

Meediagrupi idee järgi liidetakse televisioon ja raadio. Uus firma hakkab tegelema kirjastustegevusega, korraldama kontserte, andma välja heliplaate ja videokassette ning arendama tegevust üle interneti.

“ETV ei saa olla lihtsalt telekanal,” võttis arengukava sisu kokku ETV juhatuse esimehe kohusetäitja Ilmar Raag. Ta ütles, et esimeseks pääsukeseks saab uue idee järgi “Sirbisaade”, milles osalevad ajalehe Sirp ajakirjanikud ja mis peaks väärtustama nii televisiooni kui kultuurilehte. Arengukava kohaselt peaks meediagrupp arendama sünergiat kõigi kultuuriprojektidega, mis saavad riigilt toetust. Nii näiteks saab televisioon tutvustada uut teatrietendust, vahendada sealt muljeid ning lõpuks etendus lindistada ja müüa kassette salvestusega.

Kava järgi ei saa ETVst nn tumbler’i-meeste firmat, mille pakkus välja ärimees Tõnis Palts. Ainult eratootjatelt ostmine muudaks ETV programmi käibemaksu ehk 18% võrra kallimaks. Seaduse järgi ETV enam käibemaksu tagasi ei saa. Küll aga on kavas arendada koostööd erakanalitega, näiteks kallid jalgpalli- ja korvpalliülekanded ostetakse sisse ühiselt.

Spordivõistluste hindadest annab pildi Eesti ja Soome televisiooni eelarvete võrdlus. Eesti Televisiooni olümpiaeelarve on kokku 5,5 miljonit krooni, pool sellest tuleb maksta ülekandeõiguste eest Euroopa Ringhäälingute Liidule (EBU). Soome televisioonil maksab 5 miljonit krooni ainult üks päev olümpial.

Samuti arvestab arengukava digitaaltelevisiooni tulekut ja interneti kiiret arengut. Digitelevisiooni puhul on võimalik korraga edastada mitut programmi, tehniliselt peaks digitelevisioon olema nähtav järgneva kolmeaastase perioodi lõpuks.

Interneti valdkonnas arvestab arengukava võimalust vabastada vaataja eetriaja sõltuvusest, nii et saateid saab vaadata igaühele sobival ajal. Samuti pakuks internet tavapärastele saadetele lisaväärtust.

Arengukava näeb ette televisioonile uue maja ehitust. Kuna ainult TV-le maja ehitada poleks ratsionaalne, on sinna plaanis üle tuua ka raadio. ETV ja raadio kattuvad ja sünergiat võimaldavad valdkonnad on saatekulud, heliarhiiv, autorikaitse ja turundus.

Raag ütles, et takistuseks arengukava teostamisel võib esiteks saada raadiopoolne vastuseis. See on hirm, et ETV probleemid kanduvad raadiosse üle. “Pigem tuleks ETV enne terveks teha,” ütles Raag. Arengukava eelduseks on, et Eesti Televisiooni maksmata ja hapuks läinud võlad 77 miljoni krooni ulatuses makstakse riigieelarvest või ajatatakse kümneks aastaks. Samuti peaks riigieelarvest tulema raha raadiole ja televisioonile kokku 270 miljonit krooni praeguse 200–210 miljoni asemel.

Arengukavale võib Raagi sõnul saada takistuseks Riigikogu liikmete leigus. Tema sõnul on karta, et arengukava on Riigikogu liikmetele liiga keeruline, selle viitsivad läbi lugeda ainult kultuurikomisjoni ja ringhäälingu nõukogu liikmed ning 2–3 asjast huvitatut. Samuti on karta, et arengukava vastu astuvad erafirmad, näiteks AS Eesti Meedia, kellele uus meediagrupp saab konkurendiks. Samuti võib takistuseks saada rahapuudus, kui valitsus otsustab toetust televisioonile kärpida. Mõned Riigikogu liikmed on seisukohal, et televisioon ja raadio ei peaks olema avalik-õiguslikud, vaid riigiettevõtted, selline otsus seaks arengukava löögi alla. Riskiteguriks võib osutuda ka ettevõtte juht, kes ei suuda rahaasju kontrolli all hoida.

ASi Eesti Meedia juht Mart Kadastik ei osanud uut arengukava veel eile kommenteerida, sest polnud selle sisust teadlik. Ringhäälingu nõukogu liige, Tele2 ASi e-kommertsi juht Andres Jõesaar põikles kommentaaridest, sest arengukava tekst polnud eile veel avalik. Seda, et arengukavast on vara rääkida, ütles ka teine ringhäälingu nõukogu liige, TEA kirjastuse juht Silva Tomingas.

Ilmar Raag ütles, et takistuseks ei saa ETV ametiühingu tegevus ja streigid, sest arengukava näeb ette palgatõusu. Vastasel korral lähevad oskustöölised muu töö peale. Näiteks arhiivitöötajad saavad pragu palka 3000 krooni kuus, samas on arhiiv üks televisiooni olulisi väärtusi. Lisaks arhiivile on ETV üleval pidada EBU tugijaam ja kostüümi- ning rekvisiidilaod.

Arengukava väljatöötamisega tegelesid ETVst Ilmar Raag, kommunikatsioonijuht Raivo Suni ja programmijuhi asetäitja Salme Rannu. Tugigruppi kuuluvad ringhäälingu nõukogu liikmed Andres Jõesaar ja Hagi Ðein. Eksperdina oli kaasatud Concordia Ülikooli meediaõppejõud Raul Rebane.

Arengukava osas on paika pandud põhimõtted ja see on läbinud konsultatsioonide ringi, peamiselt kultuuriüldsuse organisatsioonides. Arengukava koostajad on kohtunud eratelevisiooni tegijatega. Dokument valmib 22. veebruariks ja läheb 1. märtsil Riigikokku.

ETV tänavuse aasta eelarve maht on 339 miljonit krooni. Sellest 120 miljonit kulub Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamiseks.