Euro esimene kümme

Täna 10 aastat tagasi lõid Euroopa Liidu valitsusjuhid lukku ühisraha euro asutajariigid ja omavahelised valuutakursid, millelt uue aasta algusest eurole üle mindi.

300 miljonit inimest tegi panuse tundmatule tulevikule, öeldes lahti rahvusvaluutadest ning loovutades rahapoliitika Euroopa Keskpangale.

“Toonaste skeptiliste oletustega võrreldes on läinud tunduvalt paremini,” võtab Eesti eurovolinik Siim Kallas kokku aastatetagused kõhklused ja praeguse aja, mil euro lööb dollari suhtes tugevusrekordeid ning tuure võtab debatt dollari ülemvõimu hääbumisest.

Edu varjus hõõguvad aga tõsised pinged, mis sunnivad Euroopa Keskpanga endist peaökonomisti Otmar Issingit tõdema, et “ühisraha on ikka alles eksperiment, mille tagajärgi on raske prognoosida”.

“Mina nii skeptiline ei ole,” pareerib Kallas ja võtab Itaalia näite. Kaotanud rahaliidus oma traditsioonilise ventiili, devalveerimisvõimaluse, on Itaalia reformimata majandus praegu eurotsoonis tõsises kitsikuses. “Itaalia on öelnud, et võib taastada liiri, kuid katsugu seda ajas ja ruumis ning globaalsete investeerimisprotsesside taustal ette kujutada. See oleks katastroof!” hüüatab Kallas ja lisab, “ega euro pole rubla, kust kõik hea meelega välja tulid!”