Euro tulek lükkub vähemalt kolme aasta taha
“Eesti kõrgem inflatsioonitase on kiiresti arenevale majandusele igati loomulik ega kujuta meile ohtu,” ütles Lipstok.
Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul Eesti lähema kahe aasta jooksul eurole üle ei lähe, kuid millal see siis juhtub, ei osanud ta öelda. “Inflatsiooni saab prognoosida vaid kaks aastat,” põhjendas Sõerd.
Eesti Pank ennustab, et inflatsioonitempoks kujuneb sellel aastal 4,4 ja järgmisel aastal 4,5 protsenti. 2008. aastaks kiireneb see 4,7 protsendini, mis on tingitud eelkõige alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisimäärade tõusust. Pärast 2008. aastat peaks inflatsioon siiski alanema.
Kuigi Eesti Pank ei näe lähiaastatel kiiret majanduskasvu aeglustumist, on majandusaktiivsuse kõrgpunkt panga hinnangul juba saavutatud.
Eesti majanduskasv on viimasel aastal olnud tavaolukorras jõukohasest 7-8 protsendist kiirem ning sama suundumus jätkub vähemalt järgmisel aastal. Prognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti.
“Praeguselt tasemelt saabki majanduskasv üksnes langeda, kuid küsimus on korrektsiooni kiiruses ja ulatuses. Eesti Pank prognoosib, et 2008. aastani püsib majanduskeskkond hea,” seisab prognoosis. “Tootmisressursside ja tööjõu nappus ning tööjõu kallinemine võivad siiski hakata märgatavalt kahandama mõne sektori konkurentsivõimet.”
Kunstlikult inflatsiooni ei alanda
Andrus Ansip
peaminister
Eesti eesmärk on jätkuvalt võtta euro kasutusele niipea kui võimalik. Ühisraha lisaks meie majanduskeskkonnale praegusega võrreldes veelgi enam stabiilsust ja usaldusväärsust. Samas peame ausalt tunnistama, et Eesti euroalaga liitumise eelduseks on inflatsiooni alanemine ning nõutava taseme saavutamiseks kulub lihtsalt aega.
Euro tuleku kuupäev sõltub Eesti puhul üksnes inflatsioonikriteeriumi täitmisest. Teised ühisrahaga liitumise kriteeriumid meile probleemiks ei ole.
Range eelarvepoliitika ja soodne maksusüsteem on aidanud meie majandusel viimastel aastatel kiiresti kasvada. Euroopa viie jõukama riigi hulka jõudmiseks peame hoidma praegust majanduskeskkonda ning seda veelgi ettevõtjasõbralikumaks muutma.
Püüded inflatsiooni kunstlikult alandada ei garanteeri soovitud taseme saavutamist, küll aga riskiksime suure tõenäosusega kaotada majanduskeskkonna usaldusväärsuses ning majanduskasvus.
Eurole ülemineku eeldatav kuupäev saab teatavaks vähemalt 12 kuud varem, et kõik saaksid ettevalmistused lõpule viia. Vaatamata tähtaegade nihkumisele tuleb hoida tehnilist valmisolekut euroga liitumiseks esimesel võimalusel.
Kiirustada pole võimalik
Tarmo Noop
A. Le Coq Tartu Õlletehase tegevjuht
Mina arvan, et euro viibimisel ettevõtlusele tervikuna suurt mõju pole. Pigem piirab viivitamine inimeste vabadust mugavalt ringi liikuda.
Euroga liitumine ei pea olema eesmärk omaette, sest krooni kurss euroga on fikseeritud.
Loomulikult oleks kiirem liitumine positiivne. Kui nõutavast normist oleks puudu 0,1-0,5 protsenti, siis tasuks pingutada, aga kui see vahe on suurem, siis pole lihtsalt võimalik kiirustada.
Kui palgad tõusevad ka edaspidi 10-20 protsenti aastas, siis ei saa inflatsiooni vähenemisest juttugi olla!
Kaotus on emotsionaalne
Tiit Vähi
Silmet Grupi tegevjuht
Euro kasutuselevõtu edasilükkumine pole minu jaoks niivõrd rahaline, kuivõrd emotsionaalne kaotus.
Saime teada, et liituda ei õnnestu 2007. aastal, siis kuulutati, et pole reaalne ka 2008 ja nüüd siis isegi mitte 2009. Minul tekib küsimus, millal siis ometi? Maailmas on tihe konkurents ja kui kõik muud näitajad on võrdsed, siis võib otsustavaks saada ka selline nüanss, et Eestis arveldatakse ikka veel kroonides.
Samas, kui Eesti Panga president ütles, et liitumine on ebatõenäoline ka 2009. aastal, siis peame sellega ilmselt leppima. Vaevalt ta tühje sõnu loopis. Suurt majanduslikku krahhi see ei tähenda, sest Eesti kroon on euroga fikseeritud. Pigem tähendabki see lihtsalt jätkuvat aja ja raha kulutamist valuutavahetusele ning maailma mastaabis signaali meie ebakindlusest.
Riik peaks inflatsiooni ohjama
Enn Veskimägi
Standardi tegevjuht
Hea sõnum see kindlasti ei ole!
Nüüd on tegemist juba kolmanda edasilükkamisega.
Tehingud seepärast tegemata ei jää, aga usk eurosse hakkab kahanema, kui nii kergekäeliselt edasi lükatakse.
Mind huvitab, mida Ansip ütleb. Riik peaks ju ometi hakkama inflatsiooni ohjama. Riigil on selleks hoovad olemas, miks nad siis ei tegutse? Ilmselt on poliitikutele euro vähem tähtis kui Riigikogu valimised.
Tähtajaga peab täpne olema
Aivar Rehe
Sampo Panga tegevjuht
Mina ei poolda seda, et meedias pidevalt euroga liitumise aastaarve pakutakse ja mina nende kuulutajate hulka kuuluda ei soovi.
Pangajuhid ja poliitikud ei tohiks avalikult välja kuulutada tähtaegu, mis osutuvad hilisemal analüüsil ebareaalseks.
Tänane keskkond ei sunni meid veel väga täpselt ütlema aastat, millal liitumine toimub. Valitsus ja Eesti Pank koos peaksid pärast põhjalikke analüüse langetama õige otsuse ning tegema selle teatavaks selgelt ja kindlalt. Ja sellest kuupäevast ei tohiks olla enam mingit tagasiteed.
Eesti pank ennustab inflatsiooni jätkumist
ühtlustatud tarbijahinnaindeksi inflatsioon, %
• 2003 — 1,4
• 2004 — 3,0
• 2005 — 4,1
• 2006 — 4,4
• 2007 — 4,5
• 2008 — 4,7
Euro tuleku tähtajad nihkunud
• 11.11.2003 — Eesti Panga hinnangul on euro Eestis käibeletuleku varaseim võimalik tähtaeg 2006. aasta teine pool.
• 02.12.2004 — Eesti Panga president Vahur Kraft (alates 2005 septembrist Nordea Eesti juht — toim.) ütleb, et keskpanga ettekujutusel võtab Eesti euro kasutusele hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuaril.
• 31.05.2005 — Keskpanga president Vahur Kraft ja endine rahandusminister Taavi Veskimägi seavad Riigikogus kahtluse alla euro kasutuselevõtu 2007. aasta algusest.
• 01.09.2005 — Valitsus kiidab heaks riikliku eurole ülemineku plaani esimese versiooni, mis on aluseks euro kasutusele võtmisele 1. jaanuarist 2007. Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul võetakse plaani kohaselt euro kasutusele nii kontorahas, raamatupidamises kui ka lepingulistes suhetes 2007. aasta 1. jaanuari keskööst.
• 09.11.2005 — Eesti alustab ELi toel euro tutvustuskampaaniat. Rahandusminister Aivar Sõerd loodab ulatusliku teavituskampaania abil muuta eestlaste senist skeptilist suhtumist eurosse.
• 31.01.2006 — Nordea panga juht Vahur Kraft: eurole üleminek lükkub 2008. aastasse. See ei kätke pikemas perspektiivis riski Eesti majandusele.
• 21.03.2006 — Reitinguagentuur Fitch Ratings: inflatsioonimäära tõus ohustab Eesti kavatsust kuuluda nende ELi uute liikmesriikide hulka, kes võtavad jaanuaris 2007 esimesena kasutusele euro. Fitchi arvates on hetkel tõenäolisem, et Eesti saab eurole üle minna jaanuaris 2008.
• 13.04.2006 — Peaminister Andrus Ansip: Eesti üleminek eurole 2007. aastal on ülimalt vähetõenäoline, samuti ei ole garanteeritud euro kasutuselevõtt 1. jaanuarist 2008.
• 25.04.2006 — Eurole ülemineku tehniliste ettevalmistuste raames saadab rahandusministeerium asjaomastele organisatsioonidele kooskõlastamiseks euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu.
• 25.08.2006 — Rahvusvaheline Valuutafond arvab pärast missiooni Eestis, et siinset inflatsiooni taset arvestades ei ole Eestil reaalne liituda euroga 2008. aastal.
Allikas: Äripäev
