Euroliit ahvatleb prantsuse keelt õppima

Eestis on ligi pool tuhat ametnikku, kes lahkuvad kaks korda nädalas poolteiseks tunniks töölaua tagant ning istuvad koolipinki — algab prantsuse keele tund.

Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 11 läheb prantsuse keele tundi kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Reelika Semjonov. “Praegu on nii, et töö segab keele õppimist. Ma eelistaksin, kui saaksin pärast tööd minna,” räägib juba kolm aastat keelt õppinud Semjonov. Kunagi tulevikus tahab ta töötada NATO peakorteris Brüsselis ja vestelda sisulistest asjadest prantsuskeelsete poliitikutega.

Kõikidele siinsetele ministeeriumidele ja suurele osale ametitest pakub prantsuse keele kursusi Tallinnas asuv Prantsuse Kultuurikeskus. Mingi hulk ametnikke õpib ka keeltekoolides. Prantsuse riik toetab kultuurikeskuses ühe ametniku kursust 1000 krooniga poolaastas, teise 1000 krooni tasub kas ministeerium või osaliselt ametnik.

Kui möödunud aasta jooksul õppis kultuurikeskuses prantsuse keelt üle 800 ametniku, siis nüüd käib prantsuse keele tundides üle 400 riigiametniku. “Praegu on algajaid kõige rohkem, põhimass on 30–35aastased naised,” märkis kultuurikeskuse pedagoogikanõunik Liina Altvee.

Frankofiili ja Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi hinnangul õpib kokku Eestis prantsuse keelt paar tuhat täiskasvanut, lõviosas ametnikud. Tema sõnul vallandas prantsuse keele õppimise buumi ametnike avastus, et ELi ja NATOga seotud linnad — Brüssel, Luksemburg ja Strasbourg — asuvad prantsuskeelses keskkonnas.