Kui küsida praegu ametnike käest, mis siis reaalselt paari aasta pärast muutub, kostab vaid häguseid vastuseid justkui ei muutuksi midagi. Ometi teatab pea iga vastuvõetav seadus või seadusemuudatus, et see on kooskõlas euronõuetega.

“Pilt jääb selliseks nagu praegu, lihtsalt pööratakse järjest rohkem tähelepanu kaupade ohutusele,” kirjeldab Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Heino Lutsoja oma visiooni elust euroliidus. “Massiliselt väiketootjaid ilmselt tegutsema ei jää, kuid ma ei usu, et kaubasortiment väheneb.”

Ometi on just tervisekaitse see valdkond, mille nõuete mittetäitjaid ootavad euroliidus karmid karistused. Näiteks on juba praegu sunnitud uksed kinni panema mitmed maakohtades asuvad apteegid, sest neile käivad euroinvesteeringud ülejõu. Maapoodidele anti euronõuete täitmiseks ajapikendust kuni juuli alguseni, kuid vaevalt et kõik poed sellekski ajaks ennast korda saavad.

“Idiootsuse tipp, terve vabariik ehitab mingite rumalate nõuete järele,” pahandab Torma apteegi omanik Kai Tralla. “Minu apteek peaks nüüd olema nõuetele vastav küll, aga ära need investeeringud ei tasu.”

Kuigi Tralla pole oma apteegis juba viis aastat ühtegi ravimit seganud, pidi ta nüüd vastava ruumi apteeki rajama ning sellele peaaegu 50 000 kr kulutama. “Nüüd seisabki see ruum tühjana nagu mingi pühapaik, ma ei tohi seda laona ka kasutada,” kirjeldab ta.

Kai Tralla kolleeg Kohila apteegist Anu Teske ütleb, et tal ei tasu saja aastaga ka euronõuetesse tehtud investeering ära. “Investeerisin 50 000 krooni ruumi, kus ma segan kuus heal juhul kaks ravimit, muul ajal seisab see niisama” räägib ta. Teske juhitava apteegi aastakäive on umbes 400 000 krooni.

Valiku ees “investeerida või kaduda” seisavad ka kümned ja sajad väikefirmad, kes terve Eesti kontekstis ei pruugi mingid tegijad olla, kuid kohapeal on olulised tööandjad. Näiteks peatas euronõuete kartuses tootmise Jõgevamaa kondiitritoodete tootja OÜ Pritsoni Pagar. “Euronõuete täitmiseks tuleks meie firmal teha selliseid investeeringuid, mis tähendaksid ettevõttele sulaselget majanduslikku enesetappu,” põhjendas Pritsoni Pagari omanik Õie Pritson otsust tootmise lõpetamise kohta. Ta on arvamusel, et lähema poole aasta jooksul sulgevad uksed veel mitmed väikefirmad, kes pole võimelised euronõudeid täitma.

PricewaterhouseCoopersi prognoosi kohaselt võib töötajate arv toiduainetööstuses suutmatusest täita euronõudeid väheneda kuni 10 000 inimese võrra. Seega kaotab töö peaaegu iga teine 23 000 inimesest, kes praegu toiduainete valmistamisega ametis on. Kui praegu tegutseb Eestis 450 toiduainetööstust, siis pärast liitumist jääb neid alles 100–150, arvab PricewaterhouseCoopers.