Euroliitu astumine võib tõsta metalli hinda

Euroopa Liidu seatud impordikvoodid kolmandatest riikidest tulevale metallile seavad liitu astudes löögi alla Eesti masinatööstuse ja muudavad kallimaks ehitamise.

Suurim on mõju rasketööstusele, kus kasutatavast metallist on suurem osa pärit Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Kasahstanist. Näiteks on Balti Laevaremonditehases (BLRT) tarbitavast 72 000 tonnist metalli aastakogusest 60 000 pärit ida poolt.

BLRT tütarettevõtte Elme Metall juhataja Igor Bermani hinnangul kallinevad metall ja sellest valmistatud tooted 25–30 protsenti. “Püüame leida alternatiivseid võimalusi toorme tarnimiseks ja loodame ka sellele, et Euroopa Liit soodustusi teeb,” lausus ta.

Levadia omanik Viktor Levada hindas hinnatõusu toodete osas koguni 50–70 protsendile. Ida poolt tuleva metalli kvoodi alla minek mõjutab tema hinnangul peale siinse rasketööstuse ka teisi tööstusharusid ja metallkonstruktsioone laialt kasutavat ehitust. “Lõppkokkuvõttes tuleb inimesel korteri eest rohkem maksta,” ütles ta. Levada sõnul tõstavad odava Vene metalli ärajäämisel siinselt turult oma Eestis müüdavate metalltoodete hindu kohe ka lääne firmad. Levada ütlusel peituvad siin ohud kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele.

Probleem puudutab teravalt kõiki suuri metallkonstruktsioone tootvaid tehaseid, rääkis Eesti Masinaehituse Liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi. Ta mainis Levadiale ja BLRT-le lisaks Eesti Talleksit, Tallinna ja Viljandi masinatehaseid, Dvigateli, Loksa Laevatehast ja teisi suurettevõtteid. Kokku on selles tööstusharus praegu rakendust leidnud üle 20 000 inimese, ehituses on aga kinnitamata andmetel 45 000 töötajat.