Iga külalise eest maksab europarlament saadikule 446,55 eurot (6987 krooni) toetust, mis peab katma külalise reisi- ja toitlustuskulud Brüsselis, Strasbourgis või Luksemburgis. Kokku on europarlament Eesti parlamendisaadikutele külaliste vastuvõtuks andnud ligi 10 miljonit krooni.

Kui Äripäev küsis europarlamendi saadikutelt, kes on neil külas käinud, ei soostunud millegipärast ükski saadikutest nimesid avaldama.

Mikko: külaliste nimede avaldamine poleks eetiline

“Euroopa Parlamendi külaliste teenistus nimekirju, mis sisaldavad ju delikaatseid isikuandmeid, vist ei avalda ja ega meilgi poleks eetiline ilma külaliste eelneva nõusolekuta nende eraelu kohta teavet jagada,” ütles Marianne Mikko.

“Euroopa Parlamendi hea tava juurde ei käi oma külaliste nimekirjade avaldamine,” vastas Tunne Kelami assistent Kadri Kopli. Sama väitsid ka Siiri Oviir ning Toomas Savi abiline Joel Hirv.

Kallas: see info peaks olema kättesaadav

Euroopa Komisjoni aseesimees Siim Kallas ei näe mingit põhjust külaliste nimekirju varjata.

“See info peaks kindlasti olema soovijatele kättesaadav,” lausus ta.

Euroopa Parlamendi Eesti sektori pressinõuniku Jana Jalvi sõnul on külaliste nimede avalikustamine saadikute vaba voli. Mis puudutab raha, siis makstakse külalistele mõeldud toetus rühmajuhile, mitte aga saadikule.

“Summa suurus sõltub rühmaliikmete elukohast, kas Brüsselis või Strasbourgis, ja on Eesti puhul umbes 420-470 eurot,” ütles ta. Lisaks antakse igale külalisele tema sõnul toitlustustoetust 35 eurot külaskäigu kohta.

“Hotelli valib rühm ise. Programmi osas — kohustuslik on kahetunnine parlamenti tutvustav programm, ülejäänu osas lepivad kokku rühmaliikmed kas siis ise või koostöös saadikuga,” lisas ta.

Soome europarlamendi liikme Anneli Jäätteenmäki kontorist öeldi, et tema külalisteks on tavalised inimesed, kuid nimesid ei kipu nemadki avalikustama. “See pole oluline teave,” ütles ametnik.

Maksu- ja tolliameti otseste maksude talituse juhataja Evelyn Liivamägi sõnul ei pea Euroopa Parlamendi saadikud oma Euroopast saadavate tulude ja hüvitiste pealt Eestis makse maksma, kuid tulumaksuseaduse kohaselt tuleb see maksuvaba tulu Eestis deklareerida.

Aastas võib külla kutsuda 100 inimest

Kui varem võis aastas saadikul külas käia 90 inimest, siis alates sellest aastast 100.

Tunne Kelam, Toomas Savi, Marianne Mikko ja Andres Tarand ütlevad, et on selle aja jooksul võõrustanud ligi 300 inimest. Siiri Oviir pisut vähem — 250 ringis.

Kommentaar

Indrek Treufeldt
endine ETV korrespondent Brüsselis

Toetuste ja tasude süsteem Euroopa Parlamendis on läbi aegade olnud küllaltki läbipaistmatu ning tundub, et pole ka suurt huvi seda muuta. Külalistele mõeldud raha on isegi üks läbipaistvamaid süsteeme.

Arvan, et ükski saadik ei jäta külaliste kutsumiseks määratud raha kasutamata. Tihtilugu kutsutakse inimesi, keda on vaja mingil moel meeles pidada, ehk ka meelitada. Näiteks enne kodumaiseid valimisi.

Nimede osas pole tegelikult ju midagi varjata. Ja kui tõepoolest salatakse, jätab see õhku kahtluse, et midagi on valesti.

Loetelu

Kes on külas käinud

• Marianne Mikko: koolilastest pensionärideni. Rohkem hariduse ja kultuuriga seotud inimesi, üldse aktiivsemalt ühiskondlikus elus osalevaid eestimaalasi.
• Tunne Kelam: õpetajad, ajakirjanikud, maavanemad, maavalitsuste euroteavitajad, ettevõtjad, omavalitsuste esindajad, erakonna töötajad ja lihtliikmed, õpilased ja üliõpilased.
• Toomas Savi: kooskõlastab nimekirjad Reformierakonnaga.
• Andres Tarand: rohelised, ametiühingutegelased, õpetajad ja õpilased reaalkoolist ning Saare- ja Hiiumaalt, kohaliku võimu ja maakondade esindajad Saaremalt, Hiiumaalt, Harjumaalt, Järvamaalt ning loomeinimesed.
• Siiri Oviir: logopeedid, arstid, õpetajad, kultuuritöötajad, ettevõtjad, mittetulundusühenduste liikmed, üliõpilased, õpilased, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste esindajad, erakonna liikmed. “Möödunud aasta kevadel korraldasin näiteks Lydia Rahula juhendatava poistekoori esinemise Euroopa Parlamendis.”