Vanade vanglajuhtide häälest kostub Tartu vangla uuest direktorist Andrus Kõrest (35) rääkides solvumist. Korduma kipuvad sõnad “ehh, ülemuste värk, panid paika, ei kommenteeri”.

Vanade vanglahuntide solvumist võib mõista.

Moraalne õigus aukõrgendusele olnuks neil, kes näinud aastaid või aastakümneid tsooni halli argipäeva ja hinganud spetsiifilist, vanglatoidu ja kopituse segust hõngu, millest eriti Tallinna vana Patarei on läbi imbunud. Sama läbi imbunud nagu tuberkuloosist ja aidsist.

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kohusetäitja Peeter Näks ütleb, et esimene otsing tehti süsteemi siseselt. Eesmärk oli leida parim ja seetõttu valiti koostöös personaliotsingufirmaga Fontes lõplik kandidaat — ikkagi väljastpoolt vanglaid.

Vangla, mida Andrus Kõre juhtima hakkab, on midagi muud kui Patarei. Kuurort. Sinna peaaegu ei satu elukutselisi bandiite, külmi palgamõrvareid ega muid kriminogeense CVga “aristokraate”. Rohkem istuvad seal Voitkade-sugused ullikesed.

Vangla, mille ülemuseks Kõre hakkab, on legendaarne: vangid kaevasid end aastaid tagasi lusikatega läbi seina. 2002. aasta lõpus avatakse Tartus uus eurovangla. See hakkab Kõre käe all tööd andma 350 inimesele.

Vanade vanglajuhtide uus kolleeg Andrus Kõre on finantsist. Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja täiendanud end Saksamaal. Tema viimaseid töökohti oli Valga Külmvagunite Depoo.

Keskkriminaalpolitsei uurib praegu külmvagunite minemaliikumist depoost ühele Venemaa firmale, milles Valga depoo pidi vagunite kaudu osaluse saama.

Praegu on Kõre protsessuaalne staatus selles kriminaalasjas tunnistaja. Politsei pressiesindaja jutust selgub, et selles osas on võimalikud muutused.