Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni ja Swedbank Eesti juhi Robert Kiti diskussiooni järel sai sõna Ekspress Grupi arendusjuht Andre Veskimeister, kes rääkis, et kogu meediaäri on pretsedenditus muutuses.

„Me võitleme lugejate tähelepanu eest,” lausus ta.

Ta näitas konverentsil graafikuid, kus olid Baltimaade lehereklaami käibed. Kuni 2007. aastani oli lehereklaam kenas kasvus. Võrreldes 2007. aasta 45 miljoni eurose Eesti reklaamituru mahuga on see kukkunud 15 miljoni euroni.

Järgmisel slaidil oli uhke kasvuga internetireklaamituru kõverad, kus suund oli üles. Kui 2007. aastal oli internetireklaamituru maht Eestis 12 miljonit eurot, siis nüüd on see 25 miljonit.

Probleem on skaalades, rääkis ta, vihjates, et internetireklaamituru kasv ei kata ära leheturu mahu kukkumist. Suured gigandid nagu Google ja Facebook kangutavad Eesti reklaamiturult raha ära.

Delfi on Lätis ja Leedus turuliider ja Eestis käib esikoha pärast tõsine konkurents Postimehega.

Et saada üle reklaamiäri kukkumisest panustab Ekspress Meedia elamusturundusse, organiseerides kontserte ja muid suurüritusi ka näiteks spordivallas.

Paljud hiljuti ettevõtte poolt ostetud ärid peavad aitama kompaniid edasi tehisintellekti ja veebireklaamide osas.

„Mobiiltelefoni ekraan on väga väike võrreldes arvutiekraaniga,” rääkis ta mainides, et kaasaajal loetakse mobiiliseadmetega Delfi keskkondades rohkem kui arvutite abil. „Seetõttu me ei saa selle peale välja minna, et äkki loetakse.”

Selles osas peaks tulevikus ettevõtet aitama algoritmid, mille väljatöötamine käib kibekiirelt.

Veebitellimuste osas sai katsetamise aeg läbi ja nii Päevalehe, Eesti Ekspressi kui Maalehe lugejad saavad ühe maksega lugeda kõiki väljaandeid.

„Paketeerimine, kus pakkusime igasuguseid eri väljaannete ja kestvusega pakette ei toiminud,” rääkis ta. Suure valiku puhul oli otsus lihtne - mitte tellida.

„Seetõttu on meil üks digitellimuste pakett ja valik on tehtud lihtsaks – tellida või mitte, rääkis ta.

Digitellimuste numbrid näitavad suurt kasvu.

PRFoods ja luksuskala

Järgmisena sai investeerimishuviliste tähelepanu riskikapitalist ja PRFoodsi juht Indrek Kasela.

Ta rääkis, et ettevõte müüs ära jäätise- ja juurikaäri ning hakkas otsima, kuidas kasvada kalaäris. Täpsemalt vaid lõhe- ja forelliäris. Siis tekkis võimalus osta saja-aastase traditsiooniga Šotimaa kalaäri, kelle Ühendkuningriigi kuningakoda on tunnistanud enda kalapakkujaks.

„Me mahtudes ei taha konkureerida,” rääkis ta. „Tahame olla toidumaailmas luksuskala müüja.”

Ehk püüdes ära kasutada Šoti ettevõtte globaalset müügivõrku, püütakse Eestis ja Skandinaavias kasvatatav kala võimalikult kallilt jaekettides maha müüa.

Et kalaäris on hinnad väga kõikuvad, on parim tee panustada brändi ja mitte ajada taga mahte nagu Norra või Tšiili kalakasvatajad seda teevad, rääkis ta.

„2-3 aasta pärast on on meie aastakäive 150-200 miljonit eurot ja EBITDA-marginaal 10 protsenti,” rääkis ta. „Ma ei imesta, kui me sel ajal müüme 40 protsenti kalast Aasiasse.”

Seni on võideldud kuue protsendise EBITDA-marginaali eest.

Eften ostab soodsat kinnisvara

Järgnes Eften Capitali juhi Viljar Arakase presentatsioon, kus näidati kauneid hoonete pilte ja palju numbreid.

Tema sõnum oli selline, et institutsionaalsete investorite ja väikeinvestorite huvid on nii erinevad, et üheskoos ei saa neile fondi pakkuda. Sestap tehtigi ainult väikeinvestortele börsile tulev fond.

Selle fondi valdav osa investeeringutest on Leedus. Arakase sõnul pole vahet, kas investeerida Eesti, Lätti või Leetu, sest kõik on koduturud ja peamine, et saaks head tootlust.

„Me ei aja taga läikivat uhket kinnisvara, vaid tahame odavat kinnisvara, mida saab soodsalt välja rentida,” rääkis ta. „Näiteks kui rendi turuhind on 14 eurot ruutmeeter, siis me oleme rahul kui saame pakkuda 10 eurot ruutmeetrist rendipinda. See kinnisvara ei jää kunagi tühjaks.”

Ta tõi võrdluse Leedus Šiauliaus ostetud kaubanduskeskusega.

„Üks euro renditulu Šiauliais on sama hea kui saada üks euro renditulu Vilniuses,” rääkis ta, põhjendades, et nad pidid sama renditulu saamiseks maksma kangelaslinnas oluliselt vähem kui pealinnas.

Kinnisvarahinnad on kohati galopeerinud kalliks. Kogu aeg vaatame läbi investeerimisprojekte, jutustas ta.

„Meile pakuti kinnisvara 8,5 miljoni euroga,” rääkis ta. „Meie arvutused andsid mõistliku hinna viie miljoni euro kanti. Me ei hakanud pakkujat šokeerima ja tänasime pakkumise eest pakkumist esitamata.”