Iru elektrijaama peainseneri Janis Aivars Balodise sõnul läks masuudi kasutamine liiga kalliks, gaasiga kütta tuleb 15–20 protsenti odavam. Kõigi katelde gaasile üleviimine läks ettevõttele maksma 12 miljonit krooni, kuid tasus end peagi ära.
Suurenenud on ka maagaasi tarvitamine kaugküttes. Kui varasematel aastatel kasutasid katlamajad gaasi 50–70 protsendi ulatuses, siis nüüd on see protsent Kotovi väitel juba 95–100. Suuremates linnades, kus gaasitoru olemas, on tänavu sellele küttele üle viidud kokku kümme katlamaja. Tööstusettevõtetest on viimasel ajal teinud gaasitrassiga ühinemise otsuse Tallinna Farmaatsiatehas ja Fazer Eesti. Gaasikütte saavad ka kõik Stockmanni lähedusse kerkivad kõrgelamud ja Radissoni hotell, aga ka enamik uusi eramupiirkondi.
Aastas suudab Eesti Gaas toitega varustada kolmsada uut tarbijat korterist suurte tööstusettevõteteni välja ja ehitada 30–40 km gaasitorustikku. Tarbijail tuleb seejuures tasuda 10 000–40 000 krooni suurune liitumistasu. Kergelt kütteõlilt gaasile üleminek võimaldab praegu kilovatt-tunni pealt kokku hoida 31 senti.
Selle aasta lõpuks peaks Eesti Gaasi müügimaht ulatuma 800–850 miljoni kuupeetrini, ületades krooniaja rekordit 1996. aastal, mil gaasi õnnestus müüa 816 miljonit kuupmeetrit.
