Kõige sagedamini olid väljakutsed gaasiavariilistele olukordadele seotud gaasilekke või –lõhnaga (176 juhtumit) ning gaasiseadme purunemisega (17 juhtumit). Tsentraalgaasiga seotud väljakutseid oli 94 ning balloongaasiga seotud väljakutseid 43, ülejäänud juhtudel oli tegemist mõne muu põhjusega.

Piirkondade lõikes toimus enim gaasiavariisid Ida-Virumaal (110 juhtumit) ja Tallinnas (78). Gaasiavariisid leidis kõige enam aset hoonete ühiskasutatavates osades, näiteks koridorid, keldrid, trepikojad jms (86), korterites (60) ja õuealadel (17).

Gaasiavariide ja –õnnetuste ennetamiseks tuleb gaasiseadet nõuetekohaselt kasutada ja hooldada ning lasta spetsialistil regulaarselt gaasisüsteemi kontrollida. Gaasitöid ei tohi teha ise, vaid selleks tuleb kutsuda majandustegevuse registris registreeritud gaasitööde ettevõtja.

Gaasiavarii korral tuleb toimida järgmiselt:

* võimalusel sulgeda gaasi juurdevool;
* võimalusel lülitada ohtlikus piirkonnas välja elekter;
* mitte kasutada ruumis lahtist tuld ja elektrit, sest igasugune süüteallikas (lahtine tuli, elektrisäde jms) võib gaasi süüdata ja tekitada plahvatuse;
* tuulutada ruume akende ja uste avamisega;
* eemalduda ohutsoonist;
* informeerida ohust teisi inimesi ja häirekeskust.