GDA teeb toitumise lihtsamaks

Toidumärgistusest toidupakenditel on meile suur abi, sest see aitab tuvastada päritolu, annab aimu koostisest — näiteks mahetoode, jne. Mis on aga GDA? Mis nende tähtede taga peitub?

Lihtsustatult öeldes näitab see toidu päevast soovitatavat tarbimiskogust (GDA - Guideline Daily Amount), mis aitab muuta tervisliku ja tasakaalustatud toitumise oluliselt lihtsamaks ning loobuda oletustest selle kohta, mida me peaksime sööma.

Lihtne näide kalorite näol

Kalorid on siinkohal hea näide. Me teame, et vajame päevas teatud hulka kaloreid (keskmine täiskasvanud naine vajab päevas umbes 2000 kilokalorit). 2000 kilokalorit ongi meie poolt arvestatud päevane soovitatav kogus. Lihtne. Ent toitumise kontrollimiseks ei piisa vaid kalorite hulga jälgimisest. Seetõttu ongi GDAd toodud kõigi peamiste toitainete, sh suhkrute, rasva, küllastunud rasvhapete ja soola kohta.

Mida GDA puhul tähele panna

Tähtis on meeles pidada, et GDAsid nimetatakse soovitatavateks kogusteks just seetõttu, et nende tarbimist soovitatakse; samas ei saa neid enesele eesmärgiks seada. Ja ehkki kalorite puhul piisab, kui pidada silmas umbkaudset päevast soovitatavat kogust, siis suhkruid, rasvu, küllastunud rasvhappeid ja soola ei tohiks tarbida rohkem kui soovitatud.

Nii on lihtne välja lugeda teavet päevaste soovitatavate koguste kohta viie peamise toitaine lõikes. Kiire pilk uudselt kujundatud etiketile annab teada, kui suure osa päevastest soovitatavatest kogustest antud toiduaine portsjon annab.

Allikas: gdainfo.ee