Geenide tõlgendamine tõotab tulu

“Geeniandmetel on väärtust vaid siis, kui suudad neid matemaatiliste ja statistiliste meetodite abil tõlgendada,” selgitab eelmise aasta septembris Tartus asutatud BioData tegevdirektor Andrus Kaldalu. “Et olla maailmas üha suurema tempoga arenevas bioinformaatika vallas tipptegija, oli viimane aeg alustada esimeste projektidega ning inimeste koolitamisega.”

Kaldalu sõnul on bioinformaatika tööpõld nii lai, et seda jätkub esialgu kõigile. “Bioinformaatika ammendab ennast alles siis, kui on selgeks tehtud, kuidas inimese viimane geen inimese elu mõjutab,” seletab Kaldalu ja lisab, et geene on kokku ligi 40 000.

Bioinformaatika uuringute lõppkliendiks on suured farmaatsiafirmad, kellele see informatsioon on oluliseks abiks ravimite väljatöötamisel. Spetsialistide hinnangul ulatub ravimite turg, mille loomisel hakatakse kasutama bioinformaatikat, sadadesse miljarditesse dollaritesse. Raha lõhna haistavad ka kommunikatsioonihiiud Motorola, Nokia, IBM ja teised, kes teevad samuti ettevalmistusi biotehnoloogia valdkonda sisenemiseks.

BioData on välja kasvanud geeniuuringuga tegelevast Tartu firmast OÜst Asper. Asperist saab esialgu ka BioData kõige suurem klient.

BioData loodab sellel aastal esimeste tulemustega turule tulla. Praegu on töös kaks projekti. “Asperi algmaterjalile toetudes püüame aru saada ühe levinud geneetiliselt päritava haiguse tekkepõhjustest,” rääkis Kaldalu. “Samuti aitame välja töötada bioinformaatika metoodikat mahuka Eesti geenivaramu projekti jaoks.”