Geneetiliselt muundatud toitu testitakse hoolega

 (17)
Geneetiliselt muundatud toitu testitakse hoolega
AFP/Scanpix

Inimene sööb geene iga päev, iga söögikorra ajal, eranditult ja väga suurtes kogustes. Sajas grammis tahkes toidus sisaldub tõenäoliselt umbes miljard kuni kümme miljardit rakku. Kujutage nüüd ette, et te sööte sada grammi salatit, mis on saadud kümnest erinevast
komponendist.

Loomade, taimede ja seente ehk hulkraksete organismide geneetiline info sisaldub umbes 30 000 geenis. Järelikult sööte selle saja grammiga ära umbes 300 000 erinevat geeni.

Söödud geenide koguarv ületab ligi sadat triljonit. Need suured arvud meenutavad meile, et DNA molekulid ja neis sisalduvad kõikvõimalikud erinevad geenid kuuluvad meie igapäevase söögi kõige tavalisemate komponentide hulka.

Põhjalikud testid
Oletame nüüd, et üks nendest kümnest toiduainest, millest ülalkirjeldatud salat oli valmistatud, pärines geneetiliselt muundatud
organismist ehk GMOst. Geenitehnoloogiliste võtete abil oli selle
organismi umbes 30 000 geenile lisatud veel üks, millist looduslikult selle liigi rakkudes ei leidu.

Salatis sisalduvate geenide komplekt erineb nüüd varem söödud «tavasalatist» 0,0003 protsendi ehk 1/300 000 võrra.
Tõsi, lisaks ühele täiendavale geenile sööme me ka võõra geeni abil rakkudes toodetud võõrast valku. Pidades silmas, et kõik geenid pole kõikides rakkudes samaaegselt aktiivsed, võib juhtuda, et valgulise koostise poolest erineb GMOsid sisaldav salat «tavasalatist» mitte 0,0003 protsenti, vaid näiteks 0,003 protsenti või 0,01 protsenti. Ehk tegelikult ikkagi peaaegu üldse mitte.

Asi muutub hoopis teistsuguseks siis, kui lisatud geen kodeerib näiteks mingit toksiini või allergeeni. Sellisel juhul võib ka sellest 0,01 protsendist muundatud valgust piisata, et tekitada sööjas mürgitust või allergiat.

Seetõttu tuleb kõiki geneetiliselt muundatud toiduaineid enne müügile lubamist põhjalikult testida. Need vähesed GMOd, mida praegu maailmas söögina kasutatakse (siia kuuluvad peaaegu eranditult mõned soja-, maisi- ja rapsisordid), on testimise läbinud ja osutunud ohutuks.

Praeguseks hetkeks võib nende ohutuses olla lausa topeltkindel, sest sellistest muundatud taimedest saadud toidu pikaajaline ja massiline söömine (eelkõigeAmeerika mandril, viimasel ajal aga üha enam ka näiteks Indias ja Hiinas) on veel kord näidanud, et mingeid ebasoovitavaid kõrvalmõjusid inimese tervisele ei ilmne ka pikemaajalise söömise puhul.

Tunnetuslik hirm
Iga uue muundatud toiduallika puhul peab seda kindlasti esmalt ohutuse seisukohast kontrollima. Enamik geene ei kodeeri ei toksiine ega allergeene, kuid siinkohal on kindlasti ettevaatus parimaks abimeheks.

Mis puudutab praegu kasutusel olevaid geneetiliselt muundatud toidutaimi, siis nende saamiseks on taimerakkudesse viidud mõnest bakterist pärit geene. Sellega seoses on kohane suurte arvude juurde
veel kord tagasi tulla.

Inimorganismis on umbes kümme triljonit rakku. Lisaks sellele elutseb meie kehas aga kümme korda rohkem ehk umbes sada triljonit bakterit. Erinevaid bakteriliike arvatakse inimese organismis leiduvat tuhatkond. Igaühel neist on umbes 5000 geeni. See tähendab, et lisaks inimese enda 30 000 geenile leidub meie kehas veel umbes viis miljonit erinevat bakterigeeni, kusjuures nende geenikoopiate arv tõuseb täiesti hoomamatult suure numbrini 1016. Väga suure tõenäosusega leidub meie kehas niikuinii bakteritest muundatud taimedesse viidud geenidega identseid või väga sarnaseid geene.

Sel on küll eelkõige tunnetuslik tähtsus, sest iga päev sisse söödavad triljonid geenid lagundatakse meie seedeelundites.
Meie rakkudes olevaid geene ei pääse nad mõjutama nii või teisiti. Head isu!