“Meie lepingus on punkt, mille kohaselt peame oma käsutuses olevat raha jaotama erialade vahel ning tagama eelkõige vältimatu abi,” rääkis Merimetsa haigla direktor Andres Heinver. “Nakkushaigete ravi aga ongi kõik vältimatu abi, ma ei saa ju nakkushaiget panna järjekorda ootama.”
Heinver ütles, et ta kavatseb oma nõudmistes lõpuni minna, st ta ei nõustu sellega, kui haigekassa maksab välja vaid osa nõutud summast. “Siis lõpeksid ilmselt iga-aastased vaidlused, kas haigekassa peab meile maksma või mitte, ja selline pretsedent oleks kasulik ka teistele haiglatele.”
Eesti Onkoloogiakeskuse peaarst Indrek Oro ütles, et haigekassa kohtuga ähvardamine raviasutuse poolt pole just tavaline. “Meil pole seni sellist varianti vaja läinud, saime Tallinna haigekassalt miljon krooni ülekulude katteks, kuigi sellest hoolimata jäime 800 000 krooniga miinusesse.”
Oro sõnul kavatseb Onkoloogiakeskus haiglate liidu liikmena siiski kindlasti ühineda liidu algatusega koondada haiglate nõuded haigekassa vastu.
“Loodan, et haiglate liit läheb oma nõudmises lõpuni,” ütles Oro. “Tähtsam kui raha kätte saamine on minu meelest asjale õigusliku hinnangu andmine, sest tegemist on ju kroonilise probleemiga, mis seab raviasutused, eriti aga nende patsiendid sageli pikantsesse olukorda. Raviteenuste hinnad on mitmes positsioonis selgelt elukalliduse tõusule alla jäänud.”
Magdaleena haigla peaarst ning haiglate liidu nõukogu liige Peeter Mardna ütles, et kokku tuleb haiglate nõue haigekassa vastu umbes 30 miljonit krooni. “Vaatame, kui palju nõudeid kokku tuleb, ja anname siis asjale ametliku käigu,” ütles Mardna. “Magdaleena haigla majandas küll eelmisel aasta algusest peale väga kokkuhoidlikult, kuid ikkagi tekkis aasta lõpul 500 000kroonine puudujääk.
Mardna sõnul pole võimalik raviasutuse eelarvet paarisaja tuhande kroonise täpsusega planeerida. “Räägitakse küll plaanilisest ja vältimatust ravist, kuid tegelikult saab plaanilisi asju järjekorda panna ehk 10 protsendi ulatuses kogu meditsiinist,” ütles Mardna.
Võrumaa haigla peaarst Arvi Vask ütles, et juriidiliselt pole haigekassal õigust jätta haiglatele maksmata, viidates ületatud lepingumahtudele. “Ravikindlustusseadus ütleb, et neile, kellega on lepingud tehtud, tuleb ka maksta. Küll aga võib haigekassa valida, kellega ta lepingud teeb,” rääkis Vask. “Kuskil seadustes pole ühtegi viidet, et haigushüvitised peab haigekassa 100protsendiliselt välja maksma, kuid raviteenuse eest võib jätta maksmata.”
Tallinna haigekassa direktor Eve Karmo ütles, et Merimetsa haigla kulude kohta tehakse praegu ekspertiisi ja alles pärast selle lõppemist saab öelda, kas haigla nõudel on alust või mitte. “Me oleme neile pakkunud miljonit krooni, aga nad ütlevad, et kui kõike ei saa, kaebavad kohtusse,” ütles Karmo. “Merimetsa haigla nõutav rahasumma on tegelikult veel väike, kui arvestada, et näiteks Mustamäe haigla tegi 8 miljoni ja Lastehaigla 4 miljoni krooni eest üleplaanilist tööd.”
Karmo ütles, et tema teada kavatsevad ka mõned teised haiglad sarnast käiku, kuid Merimetsa haigla kohtuprotsess oleks pretsedent. “Olukord on Tallinnas nii keeruliseks muutunud sellepärast, et Tallinna haigekassa sai eelmisel aastal kasutada 55 miljonit krooni vähem kui 1999. aastal,” ütles Karmo. “Samuti ei tehtud eelmisel aastal lisaeelarvet nagu tavaliselt.”
Eelmise aasta lõpus lükkas enamik haiglaid plaanilist ravi rahapuudusel edasi, kuid vältimatu abi pidi igal juhul finantseeritud saama. Haigekassa pidas küll kinni raviasutustega sõlmitud lepingutest, kuid paljud raviasutused ületasid lepingumahte raviteenuse suurenenud omahinna tõttu.
Merimetsa haigla nõuab haigekassalt
kümnendikku oma eelarvest
Merimetsa haigla eelmise aasta eelarve 24
mln krooni
nõue haigekassa vastu 2,2 mln krooni
