Haisev elukeskkond — normide järgi justkui OK

Kas Eesti keskkonnaseisund on aastatega paranenud või mitte, sellele ei saa üheselt vastata. Olid ajad, kui Tallinna sisse sõites tervitas kõigepealt tselluloosikombinaadist leviv terav vääveldioksiidi pahvak; kui Maardu keemiakombinaadi korstnat ehtis erkoranž “rebasesaba”, mille abil oli hea tuule suunda määrata. Täna kannatavad Muuga, Viimsi, Jõelähtme, Maardu ja Tallinna idaosa elanikud Muuga sadamast tuleva ebameeldiva lõhna pärast — majandust kosutav transiit nõuab suuremaid või väiksemaid ohvreid.

Äripäeva arvates on tekkimas oht, et hea majanduskasvu nimel lööme me võimalikule keskkonnareostusele liiga kergelt käega.

Transiit kahtlemata kätkeb endas keskkonnariske. Naftatsisternide vedu läbi Tallinna kesklinna ja hoidmine Kopli kaubajaamas, keset elukvartaleid, on lihtsalt tule- ja plahvatusohtlik.

Nafta ümberpumpamisel Muuga sadamas aga osa kütuse komponente lendub, mis põhjustab elanike kaebusi. Samas oli kontrollmõõtmiste järgi justkui kõik normis.

Aga mõõtmised võisid toimuda ajal, kui saastet polnud. Ka töötervishoiuarstid ei taha kommenteerida — et mitte paanikat tekitada. Ometi on osa kütusest lenduvaid orgaanilisi aineid, näiteks aromaatsed ühendid, vähkitekitavad.

“Inimese nina on tundlikum kui ükski seade,” võtab üks keskkonnainspektsiooni spetsialist teema kokku, miks elanikud küll tunnevad pahasid aroome, aga saaste allikaid ja täpset koostist tuvastada ei suudeta.

Muugal töötab veel tegevusloata söeterminal, mis tahmab ümbruskonda. Trahvid selle eest on nii väiksed, poole vaguni söe hind, et ettevõtjad ei lase ennast häirida.

(Transiidiga on seotud ka ulatuslik naftareostus Eesti looderannikul, põhjustajaks naftatanker, ehkki seda õnnetust poleks Eesti suutnud ära hoida.)

Tegelikult on võimalikule saastele käegalöömine laiem. Saue valda kerkis steriliseerimistehas, mille “süda” on Eesti võimsaim kiirgusallikas.

Hea, kui riskid on kontrolli all — seda väidavad tehase juhid -, aga võimas “rahulik aatom” tekitab kohalikes elanikes pelgu. Meie arvates igati õigustatult.

Väike-Maarjasse ehitati loomsete jäätmete utiliseerimise tehas, mis peab tagama niisuguste jäätmete käitlemise Euroopa Liidu nõuete kohaselt. Kindlasti ei ole aga Euroopa Liidu nõuetega kooskõlas tehasest elumajadeni jõudev lehk.

Saastepiirkonda jäämine võib põhjustada ka kinnisvara hinnalangust. Elanikud on põhjendatult nördinud, et kinnisvara omandades ei teadnud nad piirkonna keskkonnariskidest, seega on nende õiguspärased ootused rikutud. Ainus lahendus on siiski saastamisele lõpu tegemine.

Naljakad on ka keskkonnaametnike põhjendused nii Muuga kui ka Väike-Maarja juhtumite kohta, et haisu põhjuseks on ebasoodus ilm (loe: saasteallika suunast puhuv tuul).

Ei tekita ju tuul saastet. Kui aga praegune ebanormaalne olukord vastab tõepoolest normidele, mida on küll raske uskuda, siis tuleb norme karmistada, ja järsult.