BML Investi kohtus esindanud advokaat Helmut Pikmets ütles, et maksuamet on maksude tasumise õigsust vaidlusaluste korterite renoveerimisel ka varem kontrollinud ja siis leidnud kõik korras olevat. Pärast 2001. aasta lõpul toimunud revisjoni hindas aga maksuamet tema väitel oma varasema seisukoha käibemaksuseaduse tõlgendamisel ümber ja leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamine polnud õige.

Pikmetsa sõnul on sisendkäibemaksu mahaarvamine korteri renoveerimise ja sisustamise kuludelt õigustatud, kui korterit kasutatakse oma ettevõtluses käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks. “BML Invest kasutab kortereid ettevõtluses, andes need rendile kolmandatele isikutele, millest tekib käibemaksuga maksustatav käive. Millistel eesmärkidel kolmandad isikud seda omakorda edasi kasutada annavad, ei mõjuta maksu arvestamist,” selgitas advokaat. Selle seisukohaga nõustus ka esimese astme kohus, mis arutas BML Invest hagi maksuameti vastu 30. jaanuaril.

BML Invest juhatuse liige Anne Luik ütles, et firma maksis maksuameti ettekirjutuse kohaselt üle miljoni krooni käibemaksu sel suvel ära, kuid otsustas seejärel nõude kohtus vaidlustada. “Ostsime maja, tegime korda ja rentisime välja juriidilistele isikutele, nii oli see algusest peale mõeldud,” lausus ta. Ka Luige hinnangul tõlgendab maksuamet antud juhul seadust valesti, sest korterite kordategemine ja välja üürimine ongi osaühingu BML Invest ettevõtlus.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Amburi varasema seisukoha järgi ei saa eluasemeks kasutatavate ruumide renoveerimiseks kulunud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu ühelgi juhul maha arvata. Eile õhtul polnud maksuamet veel otsustanud, kas kaebab Tallinna Halduskohtu otsuse edasi või mitte. Otsustamiseks on aega kümme päeva.