Hamburgerimüüjana karjääri alustanud, peatselt Hansapanga Grupi uue, esialgu ajutise juhina ametisse asuv Erkki Raasuke näeb oma tulevikku eelkõige pangas.

“Uskumatu, kui hästi on Hansapank minu eest hoolitsenud,” võtab Raasuke kokku oma karjääri pangas, mida on peetud Eesti majanduse kroonijuveeliks ja mis on nüüd läinud täiega rootslaste omandusse.

Hansapanga lähim tulevik on suures osas Raasukese teha. Sellega seoses meenutab ta Jüri Mõisa öeldut, et edukaks läbirääkimiste pidamiseks on hea, kui hoiad käes seda, mille üle läbirääkimisi peetakse. Swedbankiga edasistes läbirääkimistes on Hansapanga töötajatel aktiivne roll. Ja läbirääkimiste edukusest sõltub, kui palju vabadust ära antakse või juurde võidetakse.

34aastaselt tippu

Niisamuti on Raasuke veendunud, et Hansapanga Grupp jätkab tegevust, ja ta on selle grupi eesotsas oma positsiooniga rahul. “Olen leidnud valdkonna, mis pakub huvi,” räägib ta. Töö pangas teda ära tüüdanud ei ole, vastupidi, ta hindab seda sõnadega “kohtutavalt huvitav”. Raasukest Hansapanga kontori 12. korrusel intervjueerides jääb mulje, et mees on juba tükk aega tagasi leidnud oma kutsumuse. Ainult et tippu tõusis alles nüüd, 34aastaselt.

Asjad, mis vajavad läbirääkimist, puudutavad Hansapanga ja Swedbanki koostööd. Varem oli kumbki omaette börsifirma, igaüks ajas oma väärtust taga ja tuleviku teemadel ei saanud põhjalikumalt peatuda. Nüüd on Hansapank saamas ühe suurema grupi liikmeks ja on vaja välja mõelda, kuidas saab Hansapank kaasa lüüa Swedbanki väärtuse suurendamises. Hansapanga igapäevases, kliendile nähtavas tegevuses Raasuke mingeid muutusi ei näe.

Raasukest peetakse heaks suhtlejaks. Üks koolivend keskkooli päevilt meenutab teda kui normaalset kuju, kes polnud küll mingi oivik, aga selgelt eesmärkidega ja tubli. Õppis hästi, aga samas polnud mingi kodus istuja. Mängis Eesti noortekoondises korvpalli.

Raasuke ise meenutab, et kuigi treenis koos Kullamäe ja Noormetsaga, istus ta enamasti varumeeste pingil, sest polnud siiski piisavalt tubli. Ent armastus spordi vastu on säilinud. See on ala, mis aitab tal pingeid maandada. Ta sõidab rattaga, jookseb ja suusatab. Aga orienteeruda ei oska.

Raasukesele pole tähtsa pangadirektori amet “pähe hakanud”, seda märgivad mitmed teda hästi tundvad inimesed. Endine kolleeg Jüri Mõis iseloomustab teda kui oma valdkonna silmapaistvalt tugevat tegijat. “Tema eeldused ei jää Neiveltile alla.” ütleb Mõis.

Hall kardinal astub lavale

Seni on Raasuke püsinud halli kardinalina Neivelti varjus. “Minust pole tehtud mitte ühtegi feature’t,” naerab Raasuke, “ja ma juba lootsin, et nii see jääbki.” On tõenäoline, et vahepealne puudujääk tehakse neil päevil kuhjaga tasa.

Raasuke on olnud Hansapangas tugev strateeg. Juba panga tegevuse algusaastail oli ta see mees, kes lõi korda ja raamatupidamislikku selgust virtuoos Rain Lõhmuse tegevusse. Hoidis panga varal silma peal siis, kui rahvusvahelised spekulandid ründasid 1997. aastal Eesti krooni. Ja istus maakleritega samas toas neil päevil, kui aktsiaturg kokku kukkus. “Kella kaheks loeti haavad kokku ja siis läksime koos välja sööma,” meenutab Raasuke päevi 1997. aasta kuumal sügisel.

Hiljem pidas Raasuke läbirääkimisi Leedu hoiupanga ostuks. “See oli üks elukogemusi,” kirjeldab ta Leedu panga ostu, millel oli oluline roll Hansapanga laienemisel. Tal liikusid judinad üle selja, kui vastaspoole esindaja ütles, et läbirääkimisi peetakse leedu keeles. Selgus siiski, et see oli öeldud vaid n-ö tooniseadmiseks. Praegu on asjad Leedus nii kaugel, et mõeldakse oma maja ehitamisele.

Koos Kristina Siimariga juurutas Raasuke Hansapangas EVA ehk väärtuse loomise hindamise süsteemi, mis on aidanud pangal senisest paremini mõõta efektiivsust.

Kolm märksõna Raasukese praeguses elus ongi töö, kodu ja sport. Kodune elu keerleb poja ümber ja kui naine piletid ostab, siis satub teatrisse. Ja loeb võimalusel läbi mõne raamatu, viimane meeldejääv oli “Väike jumal Texasest”, mis jutustab tõsiselt masendava loo narkomaani elust.

Kas panga uus juht on ka vigu teinud? “Kindlasti on vigu tehtud,” vastab ta. “Kiiruga on antud lahmivaid hinnanguid, mis mõnikord on tarbetult haiget teinud.”

Raasukese karjäär on käinud tema ootustest kaugel ees. Ta pole veel kunagi jõudnud sinnamaani, et hakata oma töötingimuste üle kurtma.

Teadlikult kujundatud karjäär

Hansapanga juhile Erkki Raasukesele pole ükski ametikoht sülle kukkunud.

Pärast aastat ülikoolis läks ta suvel tööle kodukohas Lool värskelt alustanud hamburgeriketti L-inn. Seal müüs kolm päeva leti taga hamburgereid. “Täiesti korralik töö,” meenutab ta aega, mil hamburgeriputkade taga oli järjekord. Siis oli kolm nädalat autojuht, vedades laiali kukleid, limonaadi ja kastet. Ja edasi kaubandusjuht-asjaajaja.

Pärast kaht aastat hamburgerifirmas kolis noormees Tallinna ja siin polnud tal mõnda aega tööd. “Läksin, koputasin Liivalaia tänaval Statoili uksele,” kirjeldab Raasuke. Statoilis oli parajasti konkurss käimas, ukse kõrval oli pilu ja Raasukesel paluti oma paberid sellesse pilusse torgata. Statoil avas lisaks tanklale lennujaamas oma esimese suurema jaama Linnahalli juures. Ja Raasuke sai sinna müüja koha. Samal, 1992. aastal otsiti inimesi alustavasse Ameerika Balti Panka, Raasuke käis intervjuul ja talle pakuti tööd. Alustati sellest, et tassiti Ameerika Balti Panga kontorisse Viru hotelli fuajeesse mööblit.

Järgmisel aastal kutsus Hansapank ajalehekuulutuse kaudu tööle inimesi. Raasuke osales konkursil ja oli üks kolmest, kes tööle võeti. 1994. aasta algusest töötab Raasuke Hansapangas.

Erkki Raasukese CV

• sündinud 17. märtsil 1971 Tallinna külje all Saha-Lool • 1978–1985 Lagedi põhikool • 1989 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli spordiklassi • 1989–1994 Tallinna Tehnikaülikool, tööstuse ökonoomika ja juhtimise eriala • 1990 hamburgerikett L-inn, müüja, autojuht, kaubandusjuht • 1992 Statoil, müüja • 1992 Ameerika Balti Pank, raamatupidaja • 1994–2005 Hansapank, turgude valdkonna spetsialist, finantsjuht, Hansapank Eesti juht, Hansapanga Grupi juht • abielus, 3,5aastane poeg • hobid: suusatamine, rattasõit, jooksmine