Hans H. Luige varjatud kirg

Meediaettevõtja Hans H. Luige varjatud kirg on kinnisvara. On tõenäoline, et jõuline tegutsemine kinnisvaraäris võis olla Luige lähedaste vastu möödunud aasta lõpus toimunud rünnakute põhjuseks. Seda ei välista ka Luik ise.

Kinnisvarast rääkides on Luik ettevaatlik. Sõnadega “ega ma mingi modell ole” saadab Luik fotograafi uksest välja ja sõnadega “kas te tõesti arvate, et Hans H. Luik…” keeldub ta diktofoni rääkimast. Tema kõrval võtab istet Ekspress Grupi jurist Ülar Maapalu.

Luige kinnisvarakarjäär algas kümmekond aastat tagasi. Esimesteks ostudeks olid ajaloohõngulised vanalinnamajad Tallinnas ja Tartus.

“Kinnisvaraäri on romantiline tegevus, mille sisuks on keskkonna loomine. Loodan, et ühel hetkel olen Eestimaa põhjapoolel sama tuntud majade renoveerija nagu Rein Kilk Liivimaal,” ütleb Luik. “Kinnisvaraäri minu jaoks eriti kasumlik ei ole, sest tõrgun müügiotsuseid langetamast. Kunagi ehk lapselapsed soovivad mõned vanalinna korterid müüa või oma lastele kaasavaraks anda,” räägib Luik.

Luige sõnul on kõige hinnalisem ja väärtuslikum kinnisvara see, mis jääb Tallinna linnamüüri sisse.

“Toompea nõlva majad okupeeriti kohe pärast Punaarmee kohaletulekut, merevaatega majadesse kolisid KGB ohvitserid. Kui nende pärijate käest kortereid välja osteti, istus köögis ühe firma maakler Vana Tallinnaga, uksele koputas teise kinnisvarafirma esindaja valge viinaga,” räägib Luik.

Luigel ja tema firmal on vanalinnas mitu korterit ja maja — Toom-Rüütli 12, Sulevimägi 2/Olevimägi 11, Suur-Karja 4 -, Kadriorus Koidula 10 ja Weizenbergi 20.

“Oleks vale olnud Tallinna linnamüürist seespool olevate majadega spekuleerida. Õnnelik otsus oli restaureerida ja säilitada. Eriti uhke, kui majal oli mõjukas omanik. Näiteks Olevimäe-Sulevimäe nurga rõduga maja kuulus Järvamaa foogtile. Seal ongi “Viimse reliikvia” Brookusmägi, kust käik Pirita kloostrisse viis. Raskeks läks taastamine seetõttu, et kinnistu asub osalt linnamüüril ja müür mängib üles-alla teisiti kui külgneva maja vundament,” räägib Luik.

Luik üürib vanalinnas luksuskortereid

Luige oma on ka kortermaja Tallinna kesklinnas Pärnu maantee 27 , mille pilt on Luige kabinetis postrina seinal. “Sellest saab Eesti fungi särav näide,” ütleb Luik ja vaatab pilti. “Kuidas see kõik end tasuma panna, on iseküsimus,” arutleb ta.

Vanalinnas asuva kinnisvara on Luiged teenima pannud. Näiteks üürivad nad välja luksuskortereid Toom-Rüütli 12 majas. Üks öö kahetoalises luksuskorteris maksab ühele inimesele 1634 krooni, suvekuudel ja jõulude ajal 1879 krooni. Eelmisel aastal ostis Luik Tallinna kaks maja — Nõmmele Õitse tänavale ja Pirita-Kosele Paju tänavale. Viimase üle on Luigel eriti hea meel, sest tegemist on arhitekt August Volbergi majaga. Kas Luik kavatseb omanäolise, kuid välimuselt väsinud maja uhkeks villaks vuntsida? “Ma enne munemist ei kaaguta,” ütleb ta.

Nõmme maja puhul huvitas Luike ennekõike maa. “Praegu on väga harva Nõmmel kinnistuid müüa. Maja on seal vana ja see tuleb lihtsalt kokku lükata,” ütleb ta.

Valdused laienesid Prangli saarele

Kas pealinnas on veel ihaldusobjekte? “Muidugi on, kuid kui ma need välja ütlen, võin neist suu puhtaks pesta,” naerab ta.

Möödunud aastal ostis seltskond Viimsi ettevõtjaid ja ärimehi, sh Hans H. Luik, maad Prangli saarele. Luige firmal Minigert on Pranglil Mölgil 2159ruutmeetrine kinnistu.

Luik nautis dividende

Hans H. Luik oli Äripäeva 2006. aasta rikaste edetabelis 29. kohal. Tema varandus on hinnanguliselt 580 miljonit krooni.

Luik võttis Ekspress Grupist läbi aegade esimest korda omanikutulu, makstes endale ja oma firmale HHL Rühm dividende ühtekokku ligi 43,6 miljonit krooni. Endale maksis Luik dividende 21,82 miljonit krooni.

Ülejäänud 21,77 miljonit läks teise aktsionäri, Luige ainuomandusse kuuluva osaühingu HHL Rühm kontole.

Möödunud aasta alguses ostis Ekspress Grupp välja Ekspress Hotline’i ühe asutaja Raul Kasesalu 50protsendise osaluse. Aktsiate eest maksti Kasesalule 50 miljonit krooni.

Hans H. Luige, Selle Luige ja nende firmade omanduses olev kinnisvara:

• Vallasvara Rahukohtu 1 ehk Stenbocki maja aadressil
• 2006 jaanuar — äri- ja elamumaa Pärnu mnt 27 (536 m2), ligi 49 miljoni kroonine hüpoteek
• 2006 aprill — elamumaa Paju tn 9 (1161 m2).
• 2006. mai — maa Prangli saarel Idaotsa ja Lääneotsa külas (1886 m2, 1,21 ha ja 4,9 ha)
• 2006 august — elamumaa Õitse tänav 22 (1848 m2), hüpoteek 1,4 miljonit krooni
• 2006 august — ärimaa Tartus Lutsu 14. Maja on arhitektuurimälestis 18. sajandist. Hüpoteek 5 miljonit krooni.
• 2005 mai — elamumaa (7223 m2) Harjumaal Kuusalu vallas Virve külas
• 2005 oktoober — maatulundusmaa Viimsi vallas Lääneotsa külas Mölgi 6 (2150 ruutmeetrit)
• 2005 november — Narva maantee 11e
• 2005 detsember — äri- ja elamumaa Weizenbergi 20 (2085 m2).
• 2005 juuli — Kärestiku 10 (1947 m2).
• 2005 juuni — Künnapuu 24 (1365 m2), hüpoteek 4,16 miljonit krooni
• Toom-Rüütli 12 — 1103 m2
• 2004 juuli — 2,11 ha maad Muhu vallas Viira külas
• 2003 aprill — Toom-Rüütli 10-4
• 2002 juuli — Toom-Rüütli 10-5
• 2002 jaanuar — Lastekodu 22
• 2002 oktoober — Suur-Karja 4-5
• 2001 — Ammende villa, omanikud Hans H. Luik ja Rein Kilk
• 2001 jaanuar — elamumaa Poska 22/Roheline aas 8, hüpoteek 12 miljonit krooni
• 2000 september — elamumaa Sulevimägi 2/Olevimägi 11 (881 m2)
• 1999 mai — Koidula 10 (676 m2)
• 1999 juuli — Tartu, Munga 18 (haridusministeeriumi maja), hüpoteek üle 14 miljoni krooni. Ministeerium maksab renti 100,3 kr/m2 tööruumide ja 59 kr/m2 üldkasutatavate ruumide eest, aastas kokku üle 3 miljoni krooni.