Hansapanga aktsionärid otsivad rahale kohta

 (20)
Rahalaev
RahalaevÄripäev

Hansapanga aktsionäridele on aktsiatest loobumise mõte niivõrd värske, et kindlaid plaane Swedbankilt saadava raha edasise saatuse kohta veel ei ole. Küll aga on teada, et aktsiatest eriti loobuda ei soovita, vaid pigem hoiaksid aktsionärid neid edasi.

“Mul ei olnud plaanis aktsiatest veel loobuda, kuigi ma ei tahaks Hansapanga aktsiast küll ka rääkida nagu mingist neljandast pensionisambast,” ütles üks 50 suurema aktsionäri hulka kuuluja, kes polnud sugugi mitte ainus aktsionär, kes ei olnud nõus oma nime all esinema.

“Nii nagu suurema aktsiapakiga mehed, ei kavatsenud ma neist loobuda ning pole veel mõelnud, mis ma selle tekkiva rahahulgaga peaksin edasi tegema,” oli Balbiino turundusjuht Teet Anier pisut hämmingus. Sarnaselt teistega hakkab ta ilmselt otsima uusi võimalusi, kuhu raha investeerida, ja lihtsalt arvele seisma summa ei jää. Popimate võimalustena aktsiaraha kasutamiseks toodi välja uute aktsiate, võlakirjade ja loomulikult kinnisvara ostmist.

“Kui ma saan selle raha ühel heal päeval, eks ma siis hakkan edasi vaatama, kuhu ma ta panen,” lausus Kindlustusabi OÜ juhataja Toivo Voit, kes kuulis Swedbanki üleeilsest pakkumisest esmakordselt ajakirjaniku käest. “Mina olen ajast maas, see on mulle küll uudis,” kõlas üllatus Voiti hääles, kelle käsutuses on pisut alla 30 miljoni krooni väärtuses aktsiaid.

Uudis siiski meest Hansapanga aktsia saatusesse aktiivselt sekkuma ei sunni — Hansapank oli lihtsalt palju parem pank, kui Eesti aktsionärid teda juhtisid. Kuigi muidugi teeb taoline asjade käik pisut kurvaks, kuna rõõmu valmistab pigem ikka see, kui aktsiad omal soovil maha saab müüa.

“Ei ole mingit kahtlust, et ühel päeval jõutakse hinnani ja need aktsiad võetakse lihtsalt käest ära,” tunnistas Voit, kes end kogudes arvas, et kinnisvara ei saa Hansapanga aktsiaraha realiseerides välistada. Kindlasti ei hakka mees aga kokku ostma kümmet korterit või mereäärseid maatükke. “Enda kohta võin öelda, et mingeid järgmisi aktsiaid ma selle raha eest ostma ei hakka,” kinnitas ta veel.

“Arvatavasti tuleb asemele osta uusi aktsiaid,” oponeeris Voidile A & G Kaubanduse nõukogu liige Heiti Allmäe, kes ilmselt vaatab aktsiaid soetades rohkem Eestist välja, kuna siinne aktsiaturg pole enam piisavalt likviidne. “Telekomile võib-olla tehakse ka uus pakkumine ja see on ju samuti läinud siis,” sõnas Allmäe. “Aga peale aktsiate on kindlasti teisi projekte ka. Nagu Rain Lõhmuski juba ütles, tuleb investeerida ettevõtlusesse, panna firmadesse ja ehk ka kinnisvarasse.”

“Mul on Hansapangaga selline emotsionaalne side — edukas Eesti ettevõte, kes on pisikesest suureks ja rahvusvaheliseks saanud,” kurvastas Hansapanga aktsia müügi üle Kalevi müügi- ja teenindusdirektor Kati Kusmin. “Ega mul mingit konkreetset mõtet summa rakendamiseks veel ei ole, kõigepealt küsin oma Hansapanga personaalhaldurilt nõu ja siis ilmselt paigutan kuhugi fondidesse.”

“Kui mina nende (Hansapanga nõustajate) poole oleks pöördunud, siis mul poleks praegu enam ühtegi Hansapanga aktsiat,” välistab nõustajatelt abiotsimise anonüümne aktsionär, kes eelistab ligikaudu 6miljonilise aktsiakasumi paigutamisel oma mõistusele lootma jääda. “Ilmselt investeerin võlakirjadesse.”

Eile müüs oma Hansapanga aktsiad maha endine kaitseminister Margus Hanson, kes kavatseb saadud raha eest osta maad ja metsa. „Siis oleks midagi järgnevatele põlvedele jätta,” sõnas Hanson. “Ei taha, et ainult Iiri või Hollandi investorid maa kokku ostavad.”

Eesti majandusse tuleb palju vaba raha

Hansapanga väljaostmisest tekib Eesti aktsionäridele üleöö suur hulk vaba raha, millest arvestatav osa leiaks rakendust ka Eesti majanduses.

Maksimaalselt, sh tulumaksu maha arvestamata, teeniksid Eesti investorid Hansapanga aktsiate müügist 4,4 miljardit krooni, arvutas Äripäeva börsianalüütik Tõnis Oja väärtpaberite keskregistri andmete põhjal 1. märtsi seisuga.

Äripäeva küsitletud majandusspetsialistide ja investorite arvates voolaks mingi osa sellest kapitalist Eestist välja, kuid suur osa leiaks kasulikku rakendust ka Eesti majanduses. Eelkõige ettevõtluses ja mõningal määral börsil teiste firmade aktsiates.

Kinnisvarasektori kui alternatiivse investeerimisvõimaluse suhtes jäid aga analüütikud skeptiliseks — seal on juba praegu tänu madalatele intressidele palju raha ning hinnad kõrgel. “Arvestades investorite tuluootust ja kinnisvara hinnataset, ma suurt tõusu ei ootaks,” ütles Nordea Panga krediidiosakonna analüütik Indrek Hinno.

Samuti ei oodata suuremat tarbimisbuumi ning Eesti Pank ja rahandusministeerium inflatsiooni ei karda. “Isegi eeldusel, et kogu Eesti residentide saadav raha paigutatakse Eesti majandusse, omab see rahahulk Eesti makromajandusele suhteliselt vähest mõju, moodustades umbes 15% Eesti majanduse aastasest välisrahastamise (sealhulgas laenamise) mahust,” kommenteeris Eesti Pank, rehkendades Äripäevast pisut väiksema summaga — kolme miljardi krooniga.

Võrdluseks on üksi eluasemelaenude kasv Eestis ühes kuus miljard krooni ning investeeringud põhivarasse küünivad 40 miljardi kroonini aastas.

“Tarbimist võib see rahahulk ju tõsta, kuid isiklikult pean ma seda vähetõenäoliseks,” ütles rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja kt Andrus Säälik, põhjendades, et kui juba on ostetud aktsiaid, siis on rahale otsitud pikemaajalist paigutust. “Ka inflatsiooni ei pea ma eriti tõenäoliseks,” ütles ta.

Samas “eks mõni Porsche ikka ostetud saab,” ütles Indrek Hinno, prognoosides head minekut ka reisibüroodes pakutavale.

Varahaldusfirma Trigon Capital nõukogu esimees Joakim Helenius usub, et kahe-kolme aasta perspektiivis on 50–65% Hansapanga aktsiatest vabanenud rahast Eesti majanduses. “Majandusele on oluline, mida teevad oma rahaga suured aktsionärid nagu Meerits ja Sildmäe,” ütles Helenius. “Nad on näidanud end heade ärimeestena ja leiavad kindlasti uue viisi selle raha loovaks investeerimiseks.”

Hansapanga institutsionaalsed investorid nagu pensionifondid investeerivad vabaneva raha ilmselt Eestist välja. Palju eraisikute raha jääb aga Heleniuse arvates Eesti reaalmajandusse. “Sellest finantseeritakse mitmeid uusi firmasid,” ütles Helenius. “Hansapanka jäädes oleks see olnud passiivne raha.”

Varahaldusfirma East Ca¬pi¬tal fondihaldur Aivaras Ab¬ro¬ma¬vicius ütles, et mingi osa vabanevast rahast läheb ka tagasi börsile, ehkki valikut on vähe. Samas on selle aasta viimases kvartalis ja tuleva aasta alguses Baltimaades oodata uusi IPOsid ehk uute firmade börsiletulekut. “Mina soovitaks neil firmadel, kes IPOsid plaanivad, isegi kiirustada. Tingimused turul on praegu suurepärased,” ütles ta, pidades silmas suurt nõudlust Balti riikide ettevõtete aktsiate järele.

Vichmann — suurim võitja

Hansapanga suurimate eestlastest aktsionäride edetabelit võib troonida endine Hoiupanga jurist Marcel Vichmann.

1997. aasta kurikuulsast Dai¬wa laenust alguse saanud ning 2000. aastal riigikohtus ja seejärel pooltevahelise kokkuleppega lõppenud Marcel Vichmanni ja Hansapanga võitlus tähendas seda, et ainuisikuliselt Marcel Vichmannile kuuluva Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) arvel ilutses sealt alates enam kui miljon Hansapanga aktsiat. Veel aasta tagasi oli neid seal HTASi aastaaruande järgi täpselt 1 127 000.

Pärast 2004. aasta mais toimunud Hansapanga fondiemissiooni, mille käigus lisandus igale aktsiale kolm uut aktsiat, pidi neid HTASi arvel seega olema juba 4 508 000. Tingimuslikult saab sellest kirjutada aga seetõttu, et juba mitu viimast aastat on HTASile kuuluvad Hansapanga aktsiad kajastunud panga aktsiaraamatus algul Suprema ja seejärel Nordea kliendikontol. Mis tähendab, et peale kontohalduri ja Vichmanni enda ei tea keegi teine, palju neid aktsiaid seal tänaseks täpselt alles on. Kui juunis 2005 laekub äriregistrisse HTASi eelmise aasta aruanne, saame teada aktsiate arvu seisuga 31. detsember 2004.

Vichmann ise on juba mitu aastat järgemööda keeldunud HTASi aktsiatest rääkimast. Läinud suve lõpus Äripäeva börsimiljonäride edetabelit koostades oletasin, et Vichmannil on alles umbes kaks kolmandikku ehk siis ligikaudu 3 miljonit Hansapanga aktsiat.

Esiteks pidi HTAS vabanema teda aastaid vaevanud laenukoormast, mis takistas tal seni aktsiate müüki. Ning teiseks asus Vichmann eelmise aasta sügisel usinasti investeerima, ostes enamusosaluse Tartu bussifirmas Tarbus ja seejärel kohe ka sõsarettevõtte Pärnus. Lisaks on Vichmannil käsil mitu kinnisvaraprojekti, mis raha nõuavad.

Seega, kui need oletused paika peavad, peaks HTASi ehk siis Vichmanni käes oleva Hansapanga aktsiate pakk maksma Swedbanki pakutud hinda arvestades 650–700 miljoni krooni vahel. Juhul kui Vichmann on suutnud kõik aktsiad alles hoida, siis tervelt enam kui 952 miljonit krooni.

Hansapanga eestlastest aktsionäride top 50 1. Toomas Sildmäe — 550,9 mln kr, läbi ASide Sencel, Martlet, OÜ Estrex Invest 2. Heldur Meerits — 508,4 mln kr, otse, läbi ASide Altamira, Amalfi (95,2%) 3. Tiina Mõis — 439,6 mln kr, otse, läbi ASi Genteel 4. Hannes Tamjärv — 203,9 mln kr, otse, läbi HTB Investeeringute ASi 5. Jüri Mõis — 142,4 mln kr, otse 6. Indrek Neivelt — 94,1 mln kr, otse, läbi OÜ Trust In 7. Endel Siff — 86,1 mln kr, otse, läbi ASi N-Terminal Grupp (30,35%) 8. Mai Kaarepere — 56,8 mln kr, läbi ASi Krenno 9. Anne Mallene — 34,7 mln kr, otse 10. Neinar Seli — 33,8 mln kr, läbi ASi Rondam 11. Andres Kõljalg — 32,1 mln kr, otse 12. Urmas Leeman — 31,9 mln kr, otse, läbi OÜ Lenne (50%) 13. Toivo Voit — 28,9 mln kr, läbi OÜ Kindlustusabi 14. Ivar Kosenkranius — 25,4 mln kr, otse 15. Rain Lõhmus — 21,1 mln kr, otse 16. Katrin Sildmäe — 20,9 mln kr, läbi OÜ Altor Holding 17. Mart Tooming — 20,5 mln kr, läbi OÜ MT Finantsid 18. Jaan Koort — 19,8 mln kr, otse, läbi OÜ Haak 19. Olari Taal — 19,4 mln kr, läbi OÜ Eggera 20. Kalle Koov — 16,7 mln kr, otse 21. Hardo Rätsep — 16,5 mln kr, otse 22. Andi Kasak — 15,2 mln kr, otse 23. Peeter Mänd — 15,1 mln kr, läbi OÜ Ivard 24. Andres Liinat — 14,8 mln kr, läbi OÜ Prudenor 25. Ahti Sammelselg — 13,9 mln kr, läbi OÜ Viiking Varad (50%) 26. Lilia Sammelselg — 13,9 mln kr, läbi OÜ Viiking Varad (50%) 27. Kauri Koppel — 13,7 mln kr, läbi OÜ Perlos 28. Oleg Harlamov — 13,3 mln kr, otse 29. Tõnis Sildmäe — 12,7 mln kr, otse 30. Erkki Raasuke — 11,3 mln kr, otse 31. Juta Maar — 10,7 mln kr, otse 32. Mati Polli — 10,4 mln kr, otse 33. Jaak Annus — 10,3 mln kr, läbi OÜ Lignarius 34. Raivo Siim — 10,2 mln kr, otse 35. Ruth Tiidemann — 9,4 mln kr, läbi OÜ Välk ja Pauk 36. Aive Meerits — 9,4 mln kr, läbi ASi Amalfi (4,8%) 37. Taimi Siim — 9,3 mln kr, otse 38. Helen Laupa — 9,0 mln kr, läbi OÜ Astrum Holdings 39. Marie Polli — 8,4 mln kr, otse 40. Andres Monvelt — 8,0 mln kr, otse 41. Anu Hannibal — 7,9 mln kr, läbi OÜ Telvatrade 42. Kaire Kopli — 7,6 mln kr, otse 43. Merike Karu — 6,9 mln kr, otse 44. Kai Raja — 6,7 mln kr, otse 45. Rein Volt — 6,5 mln kr, otse 46. Jaan Pillesaar — 6,5 mln kr, läbi OÜ Helmes Rental 47. Indrek Küttis — 6,3 mln kr, otse 48. Peep Joonas — 6,2 mln kr, otse 49. Tiia Suurhans — 5,9 mln kr, otse 50. Tea Trahov — 5,6 mln kr, otse