Hansapanga eestlastest nõukogu liikmete Tiina Mõisa, Endel Sifi ja Gunnar Oki hinnangul peaks Swedbank tõstma Hansapanga aktsia eest pakutavat hinda. Mõis ja Siff on ka Hansapanga aktsionärid, Okk aktsiaid ei oma.

“Nõustume mitmete panga aktsiat analüüsivate spetsialistide seisukohaga, et pakkumise vastuvõtmiseks peaks hind olema 14–15 eurot aktsia kohta,” seisab eestlastest nõukogu liikmete eilses avalduses.

Mõis, Siff ja Okk on arvamusel, et Swedbanki poolt täielik ülevõtmine lisaväärtust Hansapangale ei loo, sest sellega kaotab pank mitmed oma tänased konkurentsieelised. Lisaks ollakse arvamusel, et pakutud hind ei sisalda piisavat väljaostupreemiat.

Hansapanga eestlastest nõukogu liikmetega sama meelt olid ja suuromaniku pakkumisest keeldusid ka Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ning juhatuse liikmed Erkki Raasuke, Kristina Siimar, Priit Põldoja, Olli Ensio Heinonen, Aivo Adamson, Ingrida Bluma, Ugis Zemturis ning Giedrius Dusevicius. Kokku on panga juhtkonnal ja nõukogu liikmetel ligi üks protsent panga aktsiatest väärtuses 575 miljonit krooni.

Indrek Neivelt ütles, et miks ta peaks müüma 11 euro pealt, kui turuhind on 11,9 eurot.

“Meie töötame. Kui pakkumine ei sobi, eks elu näitab,” vastas Neivelt küsimusele, kas see on mäss suurosaniku Swedbanki vastu. Tema sõnul peab Swedbanki esindajate käest küsima, kas nüüd vahetatakse Hansapanga juhtkond välja.

Erkki Raasuke ütles, et ei tahaks midagi juurde öelda sellele, et ta ei kavatse oma aktsiaid pakutud hinnaga müüa.

Eilse nõukogu seisukoha peale avaldas kommentaari ka Swedbank. Nende meelest on osa Hansapanga nõukogu liikmete äriloogika vastuolus Swedbanki omaga, sest viimase meelest saaks Hansapangast koos Swedbankiga tugevam ettevõte suuremate ressurssidega. Swedbank väidab, et aktsiaid omavate Hansapanga juhatuse ja nõukogu liikmete seisukoht mitte aktsepteerida Swedbanki pakkumist peegeldab nende isiklikke finantshuvisid.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Henrik Kolga seletas Äripäevale, et kui nõukogu liikmed omavad Hansapanga aktsiaid ja nad ei ole pakkumisega nõus, siis Swedbank arvestab seda.

Küsimusele, kas Indrek Nei¬velt jätkab oma ametist, vastas Kolga, et Swedbanki on tõlgendatud valesti. “Kahjuks on meist valesti aru saadud. Hansapanga edu põhineb professionaalsel juhatusel. Meie plaan on veenda juhatust, et nad jääks meiega.”

Samas ta lisas, et kui juhatuses on keegi, kes ei taha eduka Rootsi firmaga koostööd teha, siis on see juba otsus, mille konkreetne juhatuse liige peab ise vastu võtma. “Oma järgmist sammu me praegu ette ei ütle,” lisas Kolga.

“Mõistes täielikult Swedbanki äriloogikat ülevõtmise kasulikkusest Swedbankile, ei tulene sellest siiski automaatselt kasu Hansapangale. Võimalikud sünergiad on meie arvates väikesed,” põhjendasid aga eile avaldatud pressiteates oma seisukohta Endel Siff, Tiina Mõis ja Gunnar Okk.

Nad lisasid, et tsentraalsest finantseerimisest tekib sääst eelkõige Swedbankile, Hansapangale ei pruugi säästu tekkida või jääb see ühe protsendi piiridesse tänasest kasumist. Nõukogu liikmed lisasid, et börsiettevõttena saab pank otsest tagasisidet turgudelt ja tagatud on juhtimise läbipaistvus. Börsilt lahkumisega kaotab Hansapank suure osa oma tänasest mainest. Samuti võib väheneda Hansapanga kui tööandja atraktiivsus ja võime kaasata andekaid töötajaid.

Seaduse kohaselt pidi Hansapanga nõukogu avaldama panga seisukoha 14 päeva jooksul pärast ülevõtmispakkumise algust. Nõukogu ja juhatus on varem teada andnud, et nad lähtuvad oma seisukoha kujundamisel Hansapanga huvidest.

Kuna panga nõukogusse kuulub nii Swedbanki, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kui ka väikeaktsionäride esindajaid, siis on nõukogu seisukohad ülevõtmispakkumise suhtes lahknevad.

Seisukoha kujundamisel nõustas panga nõukogu investeerimispank Citigroup. Citigroupi hinnangul on Swed¬banki pakkumise hind finantsilises mõttes Hansapanga aktsionäride jaoks (peale Swedbanki) ebapiisav.

Suuromanikku esindavad nõukogu liikmed Anders Ek, Lennart Lundberg, Robert Char¬pentier on seisukohal, et pakutud ülevõtmistehing toetaks panga edasist arengut.

Rain Lõhmus: Swedbankil on edasiseks tegutsemiseks kolm stsenaariumi

Investeerimispanga LHV juhi ja Hansapanga ühe asutaja Rain Lõhmuse hinnangul on Swedbankil tegutsemiseks kolm varianti olukorras, kus panga ülevõtmiseks vajalikku 95 protsenti Hansapanga aktsiatest tõenäoliselt täis ei saada.

Lõhmus ütles, et esiteks on Swedbankil õigus loobuda pakkumisest kümme päeva enne pakkumise lõppu, s.o 24. märtsini. Teiseks on võimalik tõsta hinda. Ja kolmas võimalus on tõsta hinda ja võtta ära piirang 95% protsendi osaluse omandamise kohta. See tähendaks palju kõrgemat hinda, ütles Lõhmus.

Selle kohta, milline variant on tõenäolisim, ütles Lõhmus, et Swedbanki kavatsus on tõsine ja eesmärgi saavutamiseks peaks pakkumise hinda muutma. Kui mingi hulk aktsionäre arvab, et hind on sobilik, käituvad ka teised neid järgides, ütles Lõhmus. Tema sõnul polnud EBRD piisav jõud, et müügiprotsessi käima lükata.

Lõhmus ei tahtnud eile spekuleerida, mis oleks see hind, mis aktsionärid käima lükkab. Tema sõnul oleks see kümme protsenti kõrgem praegusest turuhinnast. “Ma rohkem ei ütle,” lisas ta.

Hansapanga suuruselt teine aktsionär EBRD, kellel on rohkem kui 4protsendiline osalus Hansapangas, on varem teatanud, et kavatseb Swedbanki pakkumise vastu võtta. Eilses Hansapanga nõukogu seisukohavõtus möönab aga EBRD, et panga aktsiaga on pärast pakkumise avalikustamist kaubeldud pakkumise hinnast kõrgema hinnaga.

Staffan Crona, kes esindab Hansapanga nõukogus EBRDd, on öelnud, et kuigi EBRD on teavitanud kavatsusest pakkumine vastu võtta, juhib ta tähelepanu Citigroupi nõuandele ning asjaolule, et panga aktsiaga on pärast pakkumise avalikustamist kaubelnud hinnavahemikus 11,6–12 eurot.

Peale juhatuse on Swed¬banki ülevõtmispakkumise vastu veel palju väikeaktsionärid. Vähemalt kolm investeerimispanka, mis omavad Hansapanga aktsiaid, on teadaolevalt pakkumisest keeldunud, nende seas ka põhjamaade suuremaid investeerimispanku Carnegie. Seega on vähetõenäoline, et rootslastel õnnestuks vajalik 95 protsenti aktsiatest oma kontrolli alla saada.

Mida arvate Hansapanga juhtide vastuseisust suuromanikust Swedbanki ülevõtmispakkumisele?

Rein Kilk, sadamaäris, kinnisvaras ja meelelahutuses omanikuna tegutsev

Juba äriseadustik ütleb, et kõik aktsionärid on võrdsed. Ja kui üks aktsionäridest teeb teistele mingi pakkumise, siis tuleb eeskätt vaadata, kas see on äriliselt kasulik või kahjulik. Hansapanga aktsia praegune hind näitab, et Swedbanki kui ühe aktsionäri pakkumine pole äriliselt kasulik. Ja miks siis sel juhul peaksid kaasaktsionärid, kuulugu nad siis või panga nõukogusse või juhatusse, kaotama miljoneid kroone? Mingist kaasaktsionäride lojaalsusest suuromanikule ei saa sellistel puhkudel juttu olla.

Jüri Mõis, Hansapanga üks asutajaid ja tänane aktsionär, transiidiäris tegutsev

Lüürikaga pole siin midagi tegemist, otsus kas müüa või mitte müüa on puhtalt rahaline. Mina ei usu, et see praegune pakkumine on Swedbanki viimane sõna. Samuti ei usu ma, et kõik sellele pakkumisele vastu seisavad. Eks näis, mis seis on 4. aprillil, kui Swedbanki pakkumise tähtaeg ümber saab.

Hans H. Luik, meediakontserni omanik ja kinnisvaraärimees

Minu meelest ei saa juhatuse ja nõukogu liikmete kinnitus kuidagi Hansapanga kui firma huve riivata. Tuleb vahet teha firma kui terviku huvide ning ühe suuraktsionäri huvide vahel. Swedbanki huvides selline avaldus muidugi ei ole. Rootslased on taktikalistest möödapanekutest hoolimata strateegilised mõtlejad ja saavutavad varem või hiljem oma eesmärgi — täieliku aktsiapaki. Pigem hiljem.

Oleg Gross, kauplusteketi ja põllumajandustootmise omanik

Seda, et eestlasi jätkuvalt ja järjest enam omanikuseisusest eemale tõrjutakse, on tunda paljudel aladel, mitte ainult panganduses. Ning sellest on muidugi kahju. Samas minu jaoks, kes ma olen pangandusärist eemal ja mul pole ka ühegi panga aktsiaid, on peamine ikkagi see, et pangandusturul kestaks konkurents kahe suure, Hansapanga ja Ühispanga vahel. See oleks juba tõepoolest löök, kui selline konkurents ära kaoks.

Ain Hanschmidt, Ühispanga nõukogu esimees

Ma ei oska Hansapanga asju kommenteerida, ent kui SEB tegi omal ajal Ühispanga aktsionäridele ülevõtmispakkumise, siis SEB pakkus ligi 30% üle tolle hetke Ühispanga aktsia börsihinnast. Kui Ühispanga aktsia maksis 2000. aastal 29 krooni, siis SEB pakkus 39 krooni. Aastad 2000 ja 2005 on muidugi erinevad ning ka situatsioonid on erinevad, ent kui vaadata Swedbanki pakkumist, siis see oli vaid umbes 5% kõrgem Hansapanga aktsia hetkehinnast.

Swedbanki vastu võitlev Meerits tellis avaliku arvamuse uuringu

Swedbanki ülevõtmispakkumise vastu olev Hansapanga kunagine asutaja ja praegune väikeaktsionär Heldur Meerits tellis avaliku arvamuse uuringu Hansapanga ülevõtmise kohta.

TNS Emori poolt läbi viidud küsitlus näitas Eesti elanike pigem negatiivset suhtumist Rootsi Swedbanki soovi Hansapank oma kontrolli alla saada. Uuring viidi läbi 8.–10. märtsil telefoniküsitluse käigus. Kokku küsitleti 511 Eesti alalist elanikku vanuses 15–74 aastat. 34 protsenti vastanutest suhtus Swedbanki ülevõtmispakkumisse negatiivselt ning vaid seitse protsenti vastanutest suhtus sellesse kavasse positiivselt. 30 protsenti vastanutest olid Swedbanki soovi suhtes ükskõiksed ning 21 protsenti polnud ülevõtmispakkumisest kuulnud. Inimestelt küsiti, kuidas nad suhtuvad Hansapanga 59,7 protsendi osaniku Swedbanki soovi omandada kontroll Hansapanga üle.

Meerits ütles, et see on tema jaoks üks argument pakkumise hindamise juures. “Ei oota, et Swedbank käitumist muudaks,” kommenteeris Meerits uuringu mõju ülevõtmispakkumisele, “lihtsalt huvitav oli teada, kui õiget asja ma ajan.”

Negatiivne suhtumine oli suurem kõrgema haridustasemega ning keskmise ja suurema sissetulekuga inimestega hulgas, samuti eakamate inimeste hulgas.

Hansapanga ülevõtmine muutus vaenulikuks

Eile poolte Hansapanga nõukogu liikmete ning juhatuse in corpore poolt väljaöeldud “EI” Swedbanki pakkumisele tähendab seda, et see ülevõtmine muutus hoobilt vaenulikuks. Ehkki meie väikeaktsionäridelt on jõuga aktsiaid varemgi ära võetud (näiteks viimati tegi seda Neinar Seli Estiko aktsiatega), on see, et ülevõtmisele vastu astub pool ettevõtte nõukogu liikmetest ning juhatus täies koosseisus, Eesti börsiajaloos pretsedent.

Samas võib öelda, et tegemist pole klassikalise vaenuliku ülevõtmiskatsega. Kui reeglina töötavad ülevõtmiste vastu nende ettevõtete juhtkonnad ja töötajaskonnad, kel pole ülevõtjaga mingit pistmist, vaid reeglina on tegemist kas konkurendi või lähedase tegevusvaldkonna esindajaga, siis seekord on ülevõtmise vastu ülevõtja tütarettevõte. See tähendab, et juhatus eesotsas Indrek Neiveltiga paneb löögi alla muuhulgas ka oma töökoha.

See, et osa mingi ettevõtte nõukogust on vaenuliku ülevõtmise poolt ja osa on vastu, on üsna tavaline asi. Hansapanga Swedbankiga seotud nõukogu liikmete arvamus ülevõtmise kohta on selline, nagu ta olema pidi ning võiks öelda, et isegi üllatavalt pehme (ma mõtlen siin viidet Citigroupi pakkumisele ja Hansapanga turuhinnale).

Samas tundub, et ka EBRD taganeks hea meelega oma esialgsest otsusest pakkumine vastu võtta.

Aga täna ei oma see vist enam mingisugust tähtsus, sest Swedbanki ülevõtmispakkumine kukub väga suure tõenäosusega läbi ja EBRD õnneks jääb Hansapanga aktsiapaki müük 230 miljoni krooni võrra turuhinnast odavamalt ära.