Hansapanga müügiraha tõstab Balti aktsiaid


Hansapanga aktsiate müügist saadud rahast jääb osa küll Tallinna börsi ettevõtetesse, ent tuntav osa rahast liigub tõenäoliselt lõunanaabrite ning kesk- ja idaeuroopa ettevõtetesse, prognoosivad analüütikud.

Fondid, mis on orienteeritud ainult Balti turule ning mis peavad reeglite järgi ka investeerima Balti turgudele, mängivad lihtsalt oma positsioonid ümber. “Näiteks Mandatum Baltic, mille eesmärk on turu keskmist tootlust lüüa, suurendab pärast Hansapanga lahkumist lihtsalt teiste aktsiate osakaalus portfellis,” ütles Sampo Panga peaanalüütik Aari Stalde.

Ka Trigon Capitali analüütik Toomas Reisenbuk on Äripäevale öelnud, et Balti-suunalistel investeerimisfondidel ei ole võimalik mujale vaadata, mistõttu Hansapanga lahkumine peaks kergitama teiste aktsiate hindu.

Läti Unibanka analüütik Ar¬nis Malbergs ütles, et Uni¬ban¬ka Balti fondid ostavad Hansapanga asemele kindlasti midagi muud Balti turgudelt. Suurtel fondidel on muidugi tema sõnul probleeme, sest summad on väikeste ja vähelikviidsete aktsiate ostmiseks liiga suured.

Seega otsivad institutsionaalsed investorid esmajärjekorras neid börsifirmasid, mis oleksid mahult Hansapangaga võrreldavad. Seda näitas ka eilne aktiivne kauplemine Eesti Telekomi aktsiatega. Eesti Telekom on aga järgmine võimalik börsilt lahkuja, kuna Rootsi suuromanik TeliaSonera on juba mitu korda üritanud firmat täielikult välja osta.

Teine lugu on selliste fondidega, mis investeerivad kogu Kesk-ja Ida-Euroopa regiooni. “Sellisel juhul liigub praegu Hansapanga all olev raha pigem Eestist välja teistesse piirkonna finantsettevõtetesse.” Ühe alternatiivina nimetas Stalde Ungari OTP Panka. “Teist nii suurt, edukat ja perspektiivikat ettevõtet niipea Balti riikidest ei leia,” sõnas ta.

Ka Hansapanga analüütik Urmas Riiel nõustus, et reaalset alternatiivi Hansapangale praegu ei ole. Osa raha jääb küll Eestisse, kuid osa liigub välja. Kindlasti on väiksematel investoritel raske sobivaid alternatiive leida.

“Investorid, kellel vabaneb mõnisada tuhat kuni miljon krooni, on keerukas olukorras,” ütles Stalde. Mastaapidelt vähegi võrreldavaid finantsasutusi võib leida küll Kesk-Euroopa börsidelt, kuid iseseisvalt on Stalde sõnul sinna raske raha paiguta. “Tõenäoliselt tuleb otsustada mõne fondi kasuks.”

Malbergs ütles, et investorid vaatavad edaspidigi oma Hansapangast vabanevat raha paigutades aktsiaturu poole, otsitakse mitte niivõrd suuri ettevõtteid, vaid ettevõtteid, mis oleks allahinnatud ja mille aktsia võiks nüüd kerge tõuke saada.

Hansapank oli Malbergsi sõnul atraktiivne, kuna tegemist on suure ettevõttega. Samas ei ole see mingi absoluutne kriteerium. “Investorid otsivad aktsiaid, mis tagaksid ka hea tootluse, ning neid ikka leidub.”

Stalde lisas, et seoses Hansapanga lahkumisega võib kahaneda välismaaklerite huvi Eesti börsi vastu. Positiivne on tema sõnul jällegi see, et kõigi kolme Balti riigi börse vaatavad välisinvestorid ühe tervikuna. Kodumaistel maakleritel ei tohiks Stalde sõnul probleeme tekkida, sest nemad vahendavad tehinguid ka Eestist väljapoole.

Malbergsi sõnul otsest alternatiivi Hansapangale ei leidu, kuid Läti investorite võimalikest valikutest nimetas analüütik selliseid firmasid, nagu Läti Merelaevandus, Rigas Transporta Flote, ketivabrik Ditton ning ravimitootja Olainfarm. Malbergsi sõnul on need firmad hetkel kõige rohkem allahinnatud.

Vabaneva raha saab panna uutesse börsifirmadesse

Üks võimalus on paigutada Hansapanga aktsiate müügist vabanev raha Tallinna börsi uutesse firmadesse, esimesena peaks juunis börsile jõudma Tallinna Vesi.

Võimalike uute börsifirmadena võib nimetada Eesti Energiat, Tallinna Sadamat, Tallinki, Tallinna Vett, Eesti Raudteed, Teede REV-2, Starmani ja CV Online’i. Samas ei annaks nende ettevõtete hinnanguline turuväärtus kokku ka poolt Hansapanga turuväärtusest.

Ainsana on siiani oma konkreetsetest plaanidest börsile mineku osas teatanud Tallinna Vesi.

Eesti Raudtee üks omanikke Jüri Käo ütles eile, et suuraktsionär Baltic Rail Services (BRS) on samuti täiesti valmis Eesti Raudtee börsile viima. Kõige börsile mine ajana nimetas ta sügist. “Oleme ka varasemaks ajaks valmis, aga suvel ei ole mõtet viia,” märkis omanik. Käo loodab, et Eesti Raudteest saab väga huvitav aktsia.

“Küsimus seisab hetkel riigi taga,” ütles Käo. Küsimusele, kas Andrus Ansip on börsilemineku vastu, vastas Käo, et ega ta sisuliselt vastu ei ole, aga raudtee on teema, millesse poliitikud suhtuvad ettevaatlikult. “Poliitikutest ei taha keegi raudtee küsimuses otsuseid langetada ja püüavad eemale hoida, sest nii on valimistel kasulikum,” ütles Käo.

Käo pakkus, et Hansapangast välja voolav raha läheb peamiselt Kesk-Euroopa fondidesse ja aktsiatesse. “Tean, et rahandusminister on väljavoolu vastu samme astunud, rääkides Eesti Energia ja Tallinna Sadama vähemusosaluse viimisest börsile,” ütles Käo. Ta lisas, et ka tema on konsulteerinud välismaiste investeerimisfondidega ja institutsionaalsete investoritega ning et nendel on väga suur huvi Eesti Raudtee börsile mineku vastu. Käo sõnul on Eesti Raudteest kui börsifirmast huvitatud ka Eesti pensionifondid.

Juba aastaid on räägitud Tallinki tulekust börsile. Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi ütles eile, et laevafirma Hansapanga aktsia alt vabanema raha tõttu mingeid muudatusi otsustes teinud ei ole. “Pole ju sugugi kindel, et inimesed oma raha Tallinkisse investeerida sooviksid,” ütles Mägi.

Kuhu Hansapanga aktsiast vabanev raha Eestis minna võiks, Mägi kommenteerida ei osanud. Samas arutles ta, et 4,4 mld krooni suurune summa võiks olla samas suurusjärgus Tallinki emissiooniga. “Viimasel ajal on debatt börsil toimuva ja börsil olemise kohta oluliselt hoogustunud,” ütles Tallinna börsi juht Gert Tiivas.