Hansapank alandas laenu omafinantseeringut

 (12)
Hansapank
Hansapank

Esmaspäevast saab Hansapangast eluasemelaenu uute või renoveeritud eluasemete soetamiseks vaid 15protsendilise omafinantseeringuga.

Hansa Capitali pikaajaliste finantseerimistoodete arendusjuht Kersti Arro ütles, et uute (kuni kolme aasta vanuste) või renoveeritud eluasemete puhul on võimalik nüüdsest laenu võtta vaid 15protsendilise omafinantseeringuga. Keskmiste kasutatud eluasemete omafinantseering langes 34 protsendilt 24 protsendile. “Teatud varade puhul võiks pank rohkem laenu finantseerida,” põhjendas Arro panga otsust.

Samas tõsteti omafinantseeringut hoonete puhul, mis lähema dekaadi jooksul vajavad kapitaalremonti. Nende puhul annab pank laenu 40–50protsendilise omafinantseeringuga. Arro ütles, et omafinantseering tõuseb just peamiselt remontimata puitmajades asuvate korterite puhul, samas võivad samasse gruppi kuuluda vanemad tüüpmajad, Tallinnas näiteks Mustamäe tagumises otsas asuvad Akadeemia tee ning Lasnamäe alguses asuvad Majaka rajooni hooned.

Ehkki pangal sellekohane statistika puudub, peaks Arro sõnul keskmine omafinantseeringu määr tänu uuendustele langema. Arro ütles, et praeguseks on Hansa Liisingu ning Hansapanga toodete tingimused ühtlustunud. “Nüüd enam suurt vahet pole, kodu ostmise puhul eelistame me laenu, liisingut eelistame siis, kui Hansa Liising finantseerib eluaseme rajamist, samuti suuname riskantsemad laenud liisingusse,” sõnas ta.

Samas peab klient madalama omafinantseeringu valimisel maksma kõrgemat lepingutasu. Tavalise laenulepingu puhul on lepingu sõlmimise tasu 1 protsent vara väärtusest. Kui pank finantseerib üle 75% uue või renoveeritud vara väärtusest, siis sellest piirist üle jääv summa maksustatakse 3protsendilise tasuga. Kasutatud korterite puhul tuleb 3protsendilist tasu hakata maksma selle laenatud osa pealt, mis ületab 66% vara väärtusest.

Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütles, et ehkki Ühispank pole omafinantseeringute muutmiseks otsuseid teinud, proovitakse olla paindlikud ning vaadata iga projekti tingimusi eraldi. Messimase sõnul ta ei kinnita ega lükka ka ümber, et Ühispangast on võimalik saada laenu 34 protsendist madalama omafinantseeringuga. “Jutuks on olnud,” lausus ta omafinantseeringu määrade ülevaatamise kohta.

Nordea Panga Eesti filiaali juhataja Juhani Seilenthal ütles, et nende pangas pole omafinantseeringu alandamise suunas midagi tehtud. “Iseenesest on see huvitav muudatus, seni pole Eestis tagatiste suhtes muudatusi tehtud,” hindas Seilenthal Hansapanga sammu. “Ma ei oska kohe öelda, millist laenukomponenti me üle vaatama hakkaks, aga igal juhul ei lase me olukorral sinnamaale jõuda, et me pole enam konkurentsivõimelised. Praegu aga müüb meie laen hästi,” lisas ta.

Sampo Pangast kinnitati, et nemad 34protsendilist omafinantseeringu määra ei kavatse lähiajal muuta.

Kinnisvarafirma Uus Maa peamaakler Tanel Tarum sõnas, et panga otsus soodustada kallimate ja uuemate objektide ostu on tervitatav. “Nõudlus korterite järele tõuseb, neid, kellel enne polnud omafinantseeringut koos, peaks turule nüüd hüppeliselt lisanduma,” lausus Tarum. Samas avaldas Tarum ka hämmingut, et kui varem on panga esindajad kinnitanud soovi pidurdada kinnisvaraturu kiiret arengut, siis praeguse otsuse puhul jätkab turg kasvamist.

Arco Vara Teenindusgrupi OÜ juhatuse esimees Ivar Siimar ütles, et keskmise omafinantseeringu määra alanemine on positiivne. “Selles, et pank ühte äärmust toetab ja teist tagasi tõmbab, pole midagi halba, hea uudis on aga just see, et keskmiselt pank soodustab eluaseme soetamist,” sõnas Siimar. “Oluliselt panga otsus kinnisvaraturgu ei mõjuta, sest hinnatõus on juba mõõdukamaks läinud ning pangad vaatavad niikuinii paar korda aastas oma laenupoliitika üle,” leidis ta.

Sellest aastast ei nõua krediidiasutuste seadus enam pankadelt laenule 1,5kordset katet, varem ei saanud lisatagatiseta anda laenu rohkem kui 66% soetatava vara väärtusest.