Äripäev soovitab seetõttu finantsinspektsioonil analüütikute soovituste tagamaid lähemalt uurida — investeerimiskeskkonna läbipaistvuse ja aususe huvides on oluline teada saada tõde, olgu see siis spekulatsioone kinnitav või ümber lükkav.

Tõe teadasaamine on oluline ka Hansapangale endale ja seda enam, et tema hea maine pannakse viimase kolme kuu jooksul juba teist korda tõsiselt proovile. Klementi aktsiaemissiooni ajal toimunu on üks lisapidepunkt ka praegustele spekulatsioonidele — juhtus üks kord, seega on võimalik, et heade tavade vastu eksitakse teinegi kord.

Ühispanga ja Hansapanga analüütikute soovitused on silmatorkavalt erinevad. Teades tausta, lisab see ainult hoogu ebameeldivatele kahtlustele, et Hansapanga analüütikud manipuleerivad avalikkusega, kuna Hansapanga enda raha on praegu kaalul: Hansapank on Baltika suurim võlausaldaja (juuni lõpu seisuga oli Baltika Hansapangale võlgu 79 mln krooni). Baltika juht Meelis Milder on Hansapanga nõukogu liige. Hansapangale on võlgu ka Baltika juhtidega seotud firma.

Võrrelgem mõlemat soovitust. Ühispanga analüütik Meelis Angerma leiab, et Baltika aktsiat ei ole mõtet ostma tormata ja pank säilitab vähendamise soovituse, mis võib pärast põhjalikumat analüüsi muutuda soodsamaks (Baltika poolaasta kahjum ulatub üle 20 miljoni krooni).

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel kinnitab ostusoovitust.

Võiks ju arvata, et Hansabank Marketsil on veel mingisugust infot, mis näitab Baltika seisu paremas valguses, mida aga teistele veel teada antud pole? Samas läheks analüütikute selline käitumine vastuollu oma kutse heade tavadega.

Asi võib muidugi olla ka lihtsalt selles, et Ühispanga analüütikud on pessimistlikumad rõivatootjate väljavaadete suhtes, Hansabank Marketsi omad optimistlikumad. Sest kui aus olla, siis toimetus ei kujuta hästi ette, et Meelis Milder üritaks kuidagi nõukogu kaudu mõjutada Hansabank Marketsi analüütikuid.

Teisalt on tänases Eestis parem järgida soovitust — usalda, aga kontrolli. Ja se käib nii analüütikute kui ärimeeste kohta. Analüütikuid on mujalgi investeerimispangad oma huvide ette rakendanud, nt USAs. Ärimeeste suhtes sunnivad ettevaatusele Divecist ja Raivo Karu büroost päevavalgele tulnud materjalid.

Kui Klementi juhtumi selgitas Hansapank ise, siis Baltika case`i uurimine tõenäoliselt nii lihtne pole. Igal juhul peaks finantsinspektsioon nõudma analüütikutelt kriteeriume, mille alusel nad Baltika aktsiale ostusoovituse andsid. Hea oleks neid võrrelda pangas üldiselt kehtivate ostusoovituste kriteeriumidega. Selguse mõttes ja tõe huvides.