“Kui me hakkasime tegema pakkumist Taupomasise ostmiseks, siis me muidugi analüüsisime oma ressursse,” ütles Hansapanga personalidirektor Agve Aasmaa. Kuna pakkumine tehtigi, siis järelikult olid Hansapangal ressursid selleks olemas. Praegu on veel vara vastata küsimusele, kas leedulased tulevad siia õppima või lähevad siinsed koolitajad mõneks ajaks Leetu oskusi jagama. “Küllap me teame seda siis, kui tehing saab sõlmitud ja kui meil on rohkem informatsiooni nende süsteemide kohta,” ütles Aasmaa.
Hoolimata Taupomasisest hakkab rotatsioon Hansapangas suuremas ulatuses toimima küll ja käib tegelikult juba praegu, puudutades eelkõige Lätit. “Sel aastal ongi meil eesmärgiks rohkem inimesi riikide vahel vahetada,” kuulutas personalidirektor.
Jaanuari algusest on aastaks Lätti tööle asunud senine siinse e-kaubanduse juht Tiit Pekk. Läti Hansabanka juht Ingrida Bluma on öelnud, et Peki peamine eesmärk Lätis on jõuda internetipanganduse arengus Eestile järele. Aasmaa sõnul on Eestist olnud pikemat aega Hansabankas tööl vast 5–6 inimest, samas kui siin omakorda on olnud inimesi ka Leedust.
“Me oleme just aasta lõpus teinud üleskutseid, et kes soovivad minna tööle Leetu ja Lätti, ja mulle on ikka neid avaldusi laekunud,” ütles Aasmaa. “Need pole mitte niivõrd juhid, vaid just spetsialistid, kes otsivad uusi väljakutseid. Näiteks kliendihaldurid aga otseselt samale kohale ei saakski kandideerida, sest seal on vaja keeleoskust ja suhtlemist kliendiga. Lätti-Leetu saavad ikka minna inimesed sellistest valdkondadest, kus vähemasti esialgu ei ole kohaliku keele oskus oluline.”
Väga palju sedavõrd pikaajalisi vahetusi nagu Peki aastapikkuseks kavandatud töötamine Lätis ei ole seni siiski toimunud. “Peavalu valmistavad meile mõningad seadused — töö- ja elamisload ja muu taoline. See on äärmiselt piirav ja raske bürokraatlik takistus,” kurtis Aasmaa. “Kui väljastpoolt vaadates tundub Baltikum ühtse majanduspiirkonnana, siis minu meelest need piirangud Balti regioonis tuleks riigi poolt rohkem vaatluse alla võtta. Kui Euroopa riikidest saame täna tööjõudu üsna normaalselt tuua — ja ega me ei too neid kümnete ega sadade viisi, vaid vastavalt vajadusele — siis Baltikumi piires on kodakondsusseaduse muutmise järel tõkked veelgi bürokraatlikumaks muutunud. See takistab meid tõsiselt,” ütles ta.
