Hanschmidt: riigile on makstud liiga palju

Riigile on makse makstud liiga palju, kommenteeris Ühispanga eksjuht Ain Hanschmidt eelmise nädala riigikohtu lahendit, et kuulsate optsioonitehingute pealt peab pank maksma maksuametile 11 miljonit krooni tasumata makse.

“Isikud, kes tulu said, maksid tulumaksu ise ära. Samuti maksis riigile 2004. aasta lõpus tehtud maksuotsusega nõutava summa ära toonane Eesti Ühispank,” selgitas Hanschmidt.

Riigikohtu lahendis on kirjas: “Kuigi füüsilised isikud on oma tulumaksukohustuse täitnud ajaliselt varem kui tööandja, ei ole võimalik tööandja maksukohustust vähendada töötajate poolt juba makstud tulumaksu võrra, sest tulumaksuseadus annab maksuvabastuse ainult füüsilistele isikutele.”

Maksuamet peaks raha tagasi maksma

Seega tehti SEB Eesti Ühispanga suhtes maksuotsus, mille pank täitis. Nüüd on maksuametil Hanschmidti sõnul kohustus erisoodustust saanud isikutele enammakstud tulumaks tagastada.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roosipõld aga ütles, et enne tagastamist tuleb menetluse käigus selgeks teha, kas isikud on maksu tasunud ja oma tulud tuludeklaratsioonis ära näidanud. “Kui see nii on, siis peab riik enammakstud summa isikute nõudmisel tagastama,” lausus ta.

Tegemist oli osaga 5 miljonist Põhja-Eesti Panga liitmisest 1997. aastal pärit optsiooniaktsiast, mis jõudsid mitme tehingu tagajärjel Hanschmidti ja panga toonase asepresidendi Lembit Kitteri kontrollitavate firmade kontodele.

Preemiaoptsioon 10 miljoni krooni väärtuses

Süüdistuse kohaselt andis Ühispank 1999. aasta juulist kuni 2002. aasta augustini juriidilise osakonna juhatajale Liivia Toomikule kuuluva OÜ Dilencia kaudu oma töötajatele tasuta optsioone koguväärtuses 14,1 miljonit krooni. Dilenciat juhtis aastatel 2001-2002 Hanschmidti poeg Harri.

Dilencia kaudu juhtivtöötajatele preemiana makstud optsioonid tõid pankuritele kokku 30 miljonit krooni tulu. Sellest 10 miljonit teenis Hanschmidt ja 7 miljonit Kitter. Ülejäänud raha jagunes teiste panga juhtkonna liikmete vahel.