“Me ei nõua oma müüjatelt tegelikult mingeid erioskusi, kuid ikkagi on väga raske töötajaid leida,” sõnab Kesko ja ICA ühisettevõttes Rimi Baltic hüpermarketite valdkonda juhtiv Riho Maurer. Citymarketite ketis vahetub tema sõnul aastas 20 protsenti müüjatest ja personaliotsing käib pidevalt.

Müüja alustab Citymarketis 4000–5000kroonise kuupalgaga, oluline pole seejuures ei inimese haridustase ega keelteoskus, eeldatakse vaid kriminaalse mineviku puudumist ja soovi töötada teenindajana. “Kõik tahavad ju olla juhid, müüja elukutse ei ole asi, millega uhkustada,” sõnab Maurer. “Tööjõu probleem on üleüldine ja pidevalt süvenev.”

Üks Tallinna suuremaid tööandjaid AS Elcoteq Tallinn korraldas eelmise aasta sügisest nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal infopäevi, leidmaks uusi töötajaid. Infopäevad olid sarnased Iiri toiduainetööstuse Kerry Foods värbamiskampaaniaga, ainult et huvilisi oli vähem.

Elcoteqi inimressursi juht Agnes Hansen möönab, et infopäevad andsid rohkem tulemusi Ida-Virumaal, kust pakutav 4000 kroonist algav kuupalk tõi tööle 100 inimest. “Tallinnas korraldatud infopäevad ei andnud otsest tulemust kohe, kuid info levis ja aasta viimase kvartali jooksul leidsime uusi töötajaid,” räägib Hansen.

Elcoteq palkas eelmisel aastal 1300 uut töötajat ning sel aastal plaanib juurde võtta veel üle 500 inimese. “Tööjõudu turul on, kuid meie jaoks teeb asja keeruliseks see, et meil on vaja värvata inimesi lühikese perioodi, kahe-kolme kuu, jooksul,” sõnab Hansen. “Millegipärast on inimeste hulgas ka levinud hirm, et töötajatele esitatavad nõuded on väga kõrged.”

Tegelikult ei nõua Elcoteq oma töötajatelt palju: kõige madalama taseme elektroonikatoodete valmistajal peab olema vaid terav silmanägemine, keskharidus ja soov kolmes vahetuses töötada. Inseneridel, keda Elcoteq lähema aasta jooksul vajab saja ringis, on nõutav vaid erialane haridus, eelnev töökogemus aga polegi nii väga oluline.

Ka Falck Eesti personalidirektor Eela Veström tunnistab, et Tallinnas ja Tallinna ümbruses on töötajate leidmine raske ning surve palgatõusule väga suur. Eelmisel aastal tõstis Falck turvatöötajate palku 12,8 protsenti ning palgatõus tuleb ka sel aastal. “Teisiti lihtsalt ei saa,” sõnab Velström. Kõige madalama astme palgad algavad Falckis 5700 kroonist kuus, seevastu patrullteenistuses saavad mehed-naised keskmiselt 8000 krooni kuus. Kaadrivoolavus ulatub Falcki mehitatud valve poole peal kuni 45 protsendini aastas.

“Meie häda on sobivas vanuses, tervete ja samas puhta minevikuga inimeste vähesus,” räägib Velström. “Me ei saa ka palgata inimest, kes üldse eesti keelt ei oska.”

Töötajate otsimise ja värbamisega tegeleb ainuüksi Tallinnas 2000 inimesele tööd andev Falck iga päev. Õigemini tegeleb sellega kolm aastat tagasi loodud värbamiskeskus, kus selle nädala keskpaigast on sisse seatud pangasaali moodi teenindussaal.

Samas on ka töötute arv vähenenud. Näiteks oli end eelmise aasta detsembris Tallinna tööhõiveametis töötuna kirja pannud 3800 inimest vähem kui aasta tagasi, mil registreeritud töötute arv ulatus 11 200 inimeseni. Tööhõiveameti pakutavate vabade töökohtade arv on selle ajaga kahekordistnud. Tüüpiline Tallinna töötu on 25–49aastane keskharidusega venelanna, kes tööta on olnud kuni kuus kuud.

Tallinna tööhõiveameti direktori kt Kai Kotka nimetab üheks töötuse vähenemiseks asjaolu, et palju inimesi on läinud välismaale ajutistele töödele. “Kui näiteks 200 töötajat ühest valdkonnast ära läheb, on seda tööjõuturul kohe tunda,” sõnab ta.

Alampiiriks, millest alates oleks inimesed Tallinnas valmis tööle hakkama, nimetab Kotka 4500 krooni kuus. “Selgelt on näha, et kes otsib 3500kroonise palgaga müüjat, see jääbki otsima, samas tuhat krooni kõrgema palgaga juba leiab,” lisab Kotka.