„Esimesena hakkab võrgu ehitus pihta Ambla vallas Järvamaal,“ ütles Harjo Delfile. „Seal peaks kiire internet ka inimesteni kõige enne jõudma. Lisaks algavad lähiajal tööd veel paljudes kohtades. Selle aasta jooksul peaks valmima umbes 400 kilomeetrit võrke, mis jõuavad kokku 27 valla territooriumile. Järgmise aasta lõpuks on valmis aga juba vähemalt 2000 kilomeetrit võrke.“

Projekt hõlmab just nimelt maapiirkondi. „EstWin projekti raames Tallinnas ega ka teistes linnades võrke Euroopa Liidu rahadega ei rajata. Kuna linnades on mitmeid teenusepakkujaid ning toimib konkurents, siis ehitavad vajalikud võrgud linnades sideettevõtjad ise,“ kinnitas Harjo.

Tarbijatele hakkavad valmivate võrkude abil teenuseid pakkuma sideettevõtjad, kes määravad ka hinna. Lõpptarbijale tuleb hind aga sama, sõltumata sellest, kas nad kasutavad EstWin võrku või mitte.

Harjo sõnul on uue põlvkonna internetivõrke asunud arendama kõik arenenud riigid. „Iga riik teeb seda aga isemoodi, sõltuvalt vajadustest ja võimalustest. Me oleme tutvunud loomulikult paljude skeemidega, aga välismaiseid nõustajaid me kaasanud ei ole. EstWini projekt viiakse ellu, arvestades just Eesti omapäraga.“

Eesti Lairiba Arenduse SA ehitab 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni. Projekti finantseeritakse peamiselt Euroopa Liidu rahadest, millele sihtasutus peab lisama omafinantseeringu osa, mis on sõltuvalt meetmest kuni 15 protsenti.

Estwini projekt koosneb erinevatest etappidest Täna saab alguse neist esimene, mille käigus rajatakse seitse kiire internetiühenduse marsruuti. Need on: Tapa-Aravete-Roosna Alliku, Mäo-Roosna Alliku-Järva Jaani-Koeru-Ervita, Koeru-Rakke-Laekvere, Paide-Koigi-Imavere-Adavere-Põltsamaa, Antsla-Lüllemäe-Valga-Laatre, Valga-Varstu ja Varstu-Rõuge-Haanja-Võru.