Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul jääb aastane majanduskasv ilmselt 7 protsendi piiridesse. Ühispank on tõstnud aastaprognoosi 6,4 protsendile.

Enneolematut hüpet siiski ei lubata. Nii keskpank kui ka rahandusministeerium kirjutavad suure osa peatselt avaldatavast majanduskasvu prognoosist muudetud SKP statistika arvele.

“Majandusagentide kindlustunne ja optimism on suurem kui iial varem,” kommenteeris kõigi aegade suuremat majandususalduse indeksit rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste.

“Praegu saame tõdeda, et eelmise aasta tugev majanduskasv on käesoleva aasta alguses jätkunud,” ütles Eesti Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Martin Lindpere.

“Põhjalikumate järelduste tegemiseks on hetkel veel liialt vara, sest see eeldab statistika muudatuste mõju täiemahulist arvestamist,” lisas ta kommentaariks.

“Praegu on Eesti majandus läbi aegade parimas seisus,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Andrus Treiberg ja lisas, et üleüldine surve palga kasvule tähendab lööki väga paljudele Eesti ettevõtetele.

Hansapanga ja SEB Ühispanga Fondide makroanalüütikud Maris Lauri ja Ruta Eier nentisid, et olukord majanduses on hetkel tõesti üpris hea. “Ei ole ühtegi nõrka kohta nõudluse poole pealt,” rääkis Lauri.

“On väga laialt levinud arvamus, et lähiaastate kasv tuleb väga hea,” ütles Eier. “Tagasilööki ei paista eriti kellelegi kuskilt tulevat.”

Eieri hinnangul peaks usk sissetulekute jätkuvasse kasvu ja hoogne laenamine tekitama aga valvsust.

Endiselt teeb analüütikuile muret ähvardav kütuse hinnatõus, kiirenev inflatsioon, euro kasutuselevõtu edasilükkumine, jooksevkonto defitsiidi ja võlakoormuse kiire kasv. Usk jätkuvasse hinnatõusu suurendab kinnisvarakrahhi riski.

Praegused arengud lubavad vaid Eesti majanduse kiiret ühtlustumist Euroopa Liiduga, mis tähendab muu hulgas palkade kasvu koos tööjõumahuka tootmise lahkumisega ning majanduskasvu aeglustumist.

Odav keeduvorst kaotab majandusbuumis populaarsust

Majandusbuum soodustab kallima toidu tarbimist ja kulutusi asjadele, mis esmasteks vajadusteks niivõrd olulised pole.

“Varem osteti rohkem toorest liha ja odavamat viinerit, täna eelistatakse natuke paremat kvaliteeti,” sõnas Prisma Peremarketi värskete kaupade ostujuht Tiia Karu. “Singi osakaal on keeduvorsti arvel kasvanud. Singi puhul vaadatakse, et see oleks taine ja selline sink on ka kallim.”

Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu näeb autoturu suurenemist aasta lõpuks kuni 15%. “Ja isegi 20protsendine müügi kasv ei oleks väga üllatav.”

Automudelite rohkusest hoolimata on siiani populaarseimad väikekeskklassi autod ning mahtuniversaalid. Eesti autoturu eripärana võib muu maailmaga võrreldes tuua ebaharilikult kõrge uute maasturite müügiprotsendi.

United Motorsi turundusjuhi Toomas Pärna sõnul ostab eestlane maasturi teede halva seisukorra pärast. “Loomulikult on oluline ka turvalisus ning ruumikus, kuid peamine arvamus on, et ehk jääb maastur katkistel tänavatel terveks,” lisas Toomas Pärna.

Eestis valitseb reklaamibuum

Eesti reklaam on sel aastal saavutamas oma aegade suurimat käivet, tublisti kasvavad nii trüki- kui ka telereklaam.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi sõnul on Eesti trükireklaami käibed hetkel aegade suurimad ning seda kõikidel väljaannetel. “Praegust turusituatsiooni arvestades peaks tõus ka edaspidi jätkuma,” lisas Rõtov.

Peamise osa reklaamikäibest moodustab kohalik turg, täpsemalt kinnisvara-, auto- ning viimasel ajal väga tugeva tõusu teinud töökuulutuste reklaamid.

Nii Eesti Päevaleht kui ka Äripäev on loonud eraldi lisalehe, et avaldada töökuulutusi. Eesti Ekspressi reklaamidirektori Indrek Heinmäe sõnul on konkurents selles osas ainult teretulnud ja viib valdkonda edasi. “Eesti Ekspress on olnud läbi aegade juhtivaks töökuulutuste kanaliks ja nüüd on ka teised lehed sellest aru saanud ja oma lehtede vahele vastavad lehed teinud,” lisas Heinmäe.

TV3 tegevdirektor Toomas Vara leidis, et kuigi aasta esimeses kvartalis kasvas telereklaami turg 20%, on veel arenguruumi. “Samas julgen väita, et isegi 20% turu kasv ei ole üle mõistuse suur, vaid pigem normaalne näitaja. Meie headel naabritel Lätis ja Leedus kasvab tele igal aastal üle 20%,” lisas Vara. Telereklaami tulevikus näeb Vara jätkuvat tõusu aasta lõpuni. “Teisel poolaastal jääb teleturu kasv vahemikku 10–15%. Sügisesed kohalikud valimised annavad kindlasti hea tõusu kolmandas kvartalis,” nentis Vara.

Majanduskasv ees ja reklaam järel

Viie suurema ajalehe — Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht ja Eesti Ekspress — reklaamikäibe kasvu ja Eesti üldise majanduskasvu vahel on üsna tugev statistiline seos: reklaamikäibe kasvuprotsent võrdub majanduskasv korda tegur 2,76 miinus 14 protsenti.

Seose tugevus (korrelatsiooni koefitsient) on 0,5 (0 — seos puudub, 1 — üksühene seos). Selle seose järgi mõjutab näiteks selle aasta esimese kvartali majanduskasv kõige tugevamini selle aasta kolmanda kvartali reklaamimüüki, st on pooleaastane viide.

See tuleneb reklaamilepingute pikkusest: “heal” ajal alustatud reklaamikampaania kestab olude muutumisest hoolimata umbes pool aastat edasi. Teisisõnu võib öelda, et reklaamitsükli pikkus on pool aastat.

Kui lähtuda üksnes statistilisest seosest, peaks lehtede reklaamimüük III kvartalis kasvama keskeltläbi viis protsenti. Elame, näeme.