Head uut hinnatõusu aastat!
Sinisalu, kes arvestab, et sel aastal on tema pere kulutused iga kuu vähemalt 1000 krooni suuremad, oli nõus oma pere eelarve Äripäevaga koos lahti lööma. “Võid küll teenida suhteliselt palju raha, aga kui jagad selle ära kõigi vahel, kes sellest osa tahavad saada, siis ei jää väga palju järele,” ütleb pereisa.
Elekter
Kallineb kuni 7 protsenti: 1300 kr-lt 1391 kr-le kuu kohta
Pereisa Hando Sinisalu: Me kütame elektriga ja meil on saun ka elektriga, mis kulutab palju. Nii hull asi siiski ei ole, et oleksin otsustanud küttesüsteemi vahetada, sest tegelikult lähevad kõik kütteliigid kallimaks. Ükskõik kust poolt vaatad, tarbija ikka kaotab.
Vahepeal mõtlesime varianti, et ehitada kamin ahjuks ümber, see tasuks ära alles 15 aastaga. Siin polegi midagi teha. Ainuke variant oleks soojemalt riietuda.
Minu enda 100 krooni suurem arve kuus polegi nii hull, aga sellele lisaks läheb ju kõik muu ka kallimaks.
Elektrile lisaks kütame elutoas puudega kaminat. Kaminapuud kallinevad samuti iga aastaga tuntavalt, mullu kulutasime puudele umbes 4000 krooni.
Vesi
Tallinnas +11,7 protsenti: 250 kr-lt 280 kr-le kuus
Hando Sinisalu: Vee hinna tõus on suhteliselt minimaalne, kui vaadata, et juurde tuleb 30 krooni kuus. Usun, et see väga tunda ei anna.
Maamaks
Tallinnas kallineb 2,5 korda: 878 kr-lt 2195 kr-le aastas
Hando Sinisalu: Tegelikult on meil Läänemaal Noarootsi vallas suvekodu ka, aga olen aru saanud, et Savisaare teema on maamaksu tõstmine ja seal see meid ehk ei taba.
Reguleerida saab paraku ainult neid kulutusi, mis meist endist sõltuvad. Maamaksu vähendamiseks oleks ainuke variant kolida väiksemasse korterisse. Oma maatükki väiksemaks lõigata ei saa.
Prügivedu
Kallineb ca 10 protsenti: 135 kr-lt 150 kr-le
Hando Sinisalu: Prügi sorteerimiseks me lisakonteinereid ostma või rentima ei pea, kuna meil on vähe elanikke majas. Samas küllap linnavalitsus korraldab jälle uue konkursi ja võtab kallima firma, seda on ennegi juhtunud. Jällegi on see paratamatu, me ei saa ju prügi metsa viia või midagi muud teha selle kulu piiramiseks.
Diislikütus
Diislikütus on tõusnud aktsiisi tõttu kallim 1,56 kr liitri kohta: 2000 (u 130 liitrit) kr-lt 2250 kr-le
Hando Sinisalu: Mul on raske lahku tõmmata töö- ja erasõite, näiteks tuleb ette palju tööga seotud välissõite. Laste kooli ja lasteaeda viimiseks kulub töösõitudega võrreldes vähe. Kütusekulu läheb minul firma arvele.
Tartus oleme hakanud käima rongiga ja mitte kulu pärast, kuna rongiga on neljakesi isegi kallim käia kui autoga, aga lihtsalt maantee pärast. Kui ma poleks ise Tartust pärit ja mu vanemad seal ei elaks, siis ma sinna oma jalga ei tõstaks. Et riik ei ole suutnud oma tegevusaja jooksul kahe tähtsaima linna vahelist teed korda teha, on täiesti häbiväärne lugu.
Alkohol
Õlu +60 senti pudeli kohta, viin +12 krooni pudeli kohta. Vein kallimaks ei lähe. 600 kr
Hando Sinisalu: Õlut ja kangeid jooke me eriti ei tarbi. Peamiselt ostame veini, millega on nii, et suvel ja jõulude ajal kulub rohkem ja samuti, kui on puhkused, mõnel teisel kuul jälle vähem. Ma ise joon enam-vähem pudeli veini nädalas ja korra või kaks käid külas ka ja võtad veini kaasa.
Õhtune alkoholipiirang on mõjunud minu pere eelarvele hoopis positiivselt. Ma ei käi tavaliselt enne kella kaheksat poes ja kui varem spontaanselt tuli isu, et võtaks mõne õlle või veini, siis nüüd on see kiusatus kadunud. Mõttetud spontaansed kulutused alkoholile on ära jäänud.
Sigaretid
Sigaretipaki hind tõuseb aasta jooksul aktsiisi mõjul 10,6 krooni. 0
Hando Sinisalu: Ma pole kunagi suitsetanud ja ka abikaasa ei suitseta. Minul oli väga hea meel, kui kuulsin, et suitsupakk kümme krooni kallimaks läheb. Mina olen põhimõtteline suitsetamise vastane ja seda võiks piirata veelgi rohkem. Loomulikult on mul ühtlasi hea meel, et selline asi minu pere eelarvet ei mõjuta.
Toit, alkoholivabad joogid ja tarbekaubad
Konjunktuuriinstituudi prognoosi järgi kallineb pere ostukorv tänavu kuni 8,5 protsenti: toidukorv 4000 kr-lt 4340 kr-le; lisaks väljas söömine ja majutus 1000-1500 kr-lt 1100-1650 kr-le
Hando Sinisalu: Probleem tekib siis, kui üritad tervislikult toituda. Kui praed kartulit ja muna kogu aeg, on see üsna odav. Aga kui sa tahad tervislikult toituda ja seda ka väljas süües, siis see on kallis. Pirukat saab igalt poolt, aga kui tahad midagi natukenegi tervislikumat, siis on kohe palju kulukam.
Toiduga on võimalik üsna palju varieerida ja jätta mõned luksuslikumad toidud ja spontaansed näksid ostmata.
Piima on meil alati palju kodus, kuna lapsed söövad piima helvestega. Nende helveste peale läheb kusjuures üsna palju raha, pakk maksab 30 krooni ringis. Lapsed on paraku ka üsna bränditundlikud, nii et kui nad on Kellog’siga harjunud, siis nad suvalisi Poola helbeid ei tahagi.
Kõige rohkem ostame puuvilju, pastatooteid, liha ja juustu. Igapäevaste toitude puhul pole meil eriti aega jahtida odavaid pakkumisi.
Kohutavalt palju mõjutab pere eelarvet väljas söömine või mittesöömine. Mul on praegu abikaasa kodus ja ma käin ise ka kodus söömas ja see on ikka väga tuntav. Väga lihtne on paari kohvi ja saia peale 100 krooni kulutada linnas. Olen näiteks ise vahel hommikul kodus mitu tassi kohvi joonud — ei tahaks kuhugi minnes kohe neljandat tassi võtta.
Kass sööb Whiskasit. Kassi toitmise kulutusi pole küll täpselt jälginud, aga tunnetuslikult kulub tema peale 200- 300 kr kuus.
Parkimine
Parkimine kallineb Tallinnas kolmandiku: 800 kr-lt kuni 1040 kr-le
Hando Sinisalu: Ma üritan vaadata ja planeerida, kuhu ma panen auto. Vanalinnas pargin harva. Kui ma töötaks kesklinnas, kus peaks maksma parkimise eest näiteks vanalinnas, siis see oleks päris karm. Need kohad, kus ma liigun, on tasuta parkimise tsoonis, nii kodu kui ka kontor Ülemistel. Kohtumised on tihti Olümpias, seal on kliendile pisut soodsam parkimine.
Või näiteks, kui lähen perega kinno, siis auto parkimine sinna kino alla on sama kallis kui kinopilet. Raha säästmiseks ma siis ei lähe autoga kinno või pargin selle kaugemale.
Ühistransport
Õpilase kuupilet kallineb 10 krooni, 90-lt 100-le kroonile. Täispilet üheks kuuks kallineb aga 25 krooni — 275 kroonile. 400, lisaks isiklikud taksosõidud 500, tõenäoliselt lisandub mõnikümmend krooni
Hando Sinisalu: See on taas paratamatu kulu, lapsele ju bussipiletit ostmata ei jäta ega vajadusel taksot tellimata.
Riided, jalatsid ja kodutehnika
Nende kaupade hinnad võivad erandina pigem odavneda. 8000 aasta jooksul riietele-jalatsitele, tehnikale mullu raha ei kulunud
Hando Sinisalu: Tundub, et need kaubad ei lähe palju kallimaks. Kuna saab ka välismaalt osta asju ja Eestis on isegi kohati kallimad hinnad. Riietele ja jalatsitele kulutamist on võimalik väga palju reguleerida, eriti laste puhul. Tavaliselt on minul võimalik siduda tööreis poodides käimisega, kui abikaasa kaasa võtan. Kui augusti lõpus Soome minna, siis riietepoes H&M ongi ainult eestlased. Sealt saab igasuguseid lasteriideid umbes kaheksa euroga (135 krooni).
Me ei ole abikaasaga õnneks kumbki suured šopinguhullud. Sageli kipub nii olema, et ostad korraga suurema summa eest. Näiteks paar aastat tagasi ostsin New Yorgist mantli ja ülikonna, mida nüüd paar aastat ei pea ostma. Kodutehnikaga on samamoodi. Need on kulutused, mida on vajadusele vastavalt võimalik piirata ja edasi lükata.
Laste koolitamine ja huvitegevus
Lasteaiamaks 680, eelkool 800, ujumistrenn 250, kunstiring 200
Hando Sinisalu: Laste puhul olen märganud näiteks seda, et koolide ja lasteaedade jõulupaki hind kallineb iga aasta drastiliselt.
Huviringide pealt ei taha kokku hoida ja need pole nii megakallid ka. Kunagi meil käis laps eralasteaias, see oli küll päris jube, maksis umbes 3500 krooni kuus.
Kallinemine on tuntav igal pool, kõik väikesed asjad alates jõulupaki maksumusest lähevad selgelt järjest kulukamaks. Protsentuaalselt on need muutused päris suured, umbes 30 protsenti aastas, aga kuna eraldi pole summad nii suured, siis ei tunneta seda kohe. Kui kõik kokku liita, siis see summa on päris karm.
Kodulaen
Euribor on paari viimase aastaga enam kui kahekordistunud, tõustes 2 protsendi kandist pea 5 protsendini.
Põhiosa 6300 krooni, intress 3100 krooni, üks protsent Euribori tõusu suurendab kuumakset mõnikümmend krooni
Hando Sinisalu: Mul on üsna ammu võetud laen, praeguseks poole peal enam-vähem. Euribor mõjutab küll mingil määral makseid, aga mitte katastroofiliselt. Mul on ujuv intress ja kuumakse on püsinud laias laastus ühesugune, kuna põhisumma väheneb tasapisi.
On väga suur vahe, kas perel on uus või vana laen. Alguses on intressi osakaal isegi suurem kui põhimakse ja siis mõjutab Euribori tõus kõvasti rohkem.
Maksumuudatused
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb tänavu 2000 kroonilt 2250 kroonini, tulumaksumäär alaneb 22 protsendilt 21 protsendini.
Hando Sinisalu: Igasugune maksude alandamine teeb alati rõõmu. Ettevõtte reinvesteeritud tulu maksuvabastus on see, mis mõjutab kõike ja mille kadumine paneks tõsiselt mõtlema. See on Eesti ettevõtluse alustala üldse.
Säästmine ja investeerimine
Hando Sinisalu: Vahel oleme suuremate projektide puhul raha kogunud. Pole midagi ostnud järelmaksuga. Oleme üritanud vältida kõiki neid kalleid laene.
Praeguses etapis ei investeeri ma mujale kui oma ettevõttesse. Ambitsioonid on suured ja kogu teenitud kasum läheb praegu uute projektide arendamisse.
Kindlustused
Teada on, et näiteks liikluskindlustus ähvardab peagi oluliselt tõusta.
Kodukindlustus 4700 krooni aastas, elukindlustus 3200 krooni aastas, liikluskindlustuse tasub firma
Hando Sinisalu: Eluasemekindlustus tõusis eelmisel aastal päris palju, peaaegu 1000 krooni aasta peale pandi juurde. Mul oli vana leping, mida uuendati.
Liikluskindlustuse puhul olen mõelnud, et üks variant oleks kaskot vältida, et ostan auto välja laenu abil või kuidagi. Eks see on ka küsitav, sest siis võib midagi juhtuda.
Kasko on üsna tõsine kulutus, samas selle mahavõtmine on nagu vaimude väljakutsumine.
Palgatõus
Rahandusministeerium prognoosis mullu augustis, et keskmise palga nominaalkasv jääb 15 protsendi kanti, samas ettevõtjad on vahepeal asunud kulutusi koomale tõmbama ning pakuvad välja sageli vaid 5-10protsendilist palgatõusu.
Hando Sinisalu: Kui ümberringi kõik kallineb, eks siis tuleb oma tööde eest ka kõrgemat hinda küsid. Oma sissetulekuid ma avalikustada ei soovi, kuna need sõltuvad palju äriprojektidest ning pole kindlalt paigas iga kuu.
